Teine tähendamissõna jätkab esimeses tõstatatud pakilisuse ja valvsuse teemal, kuid lisab mitu nüanssi. Selles tuuakse välja mõte, et kristlastel on ootamise ja valvamise ajal kohustused ja kõlbeline vastutus. Nad ei tohi olla tegevuseta. Selles loos viibib isanda tagasitulek põhjustel, millest sulased midagi ei tea.
Kahjuks võib viibimine tuua kaasa halva käitumise. Kuna sulased on omapäi ebakindlas olukorras, laseb üks neist halbadel kirgedel pinnale tõusta. See sulane hakkab teiste suhtes karmilt käituma ja ohjeldamatut elu elama. Isanda tagasitulekuni paistab olevat ju piisavalt aega.
Kuid Jeesus kordab esimese tähendamissõna õppetundi: „Isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea.“ Siis lisab Jeesus uue aspekti, mis ilmneb taas neljanda ja viienda tähendamissõna järeldustes (Mt 25:30, 46). Truudusetud sulased kaotavad taevase tasu ja saavad selle asemel sama tasu nagu truudusetud juudid (Mt 8:12), õelad inimesed üldiselt (Mt 13:41, 42, 50) ning kirjatundjad ja variserid (Mt 23:13, 15, 23, 25, 27, 29). Järgnevad tähendamissõnad selgitavad ustavuse ja valvsuse kontseptsiooni täielikumalt kui esimene.
Laulukirjutaja Frank E. Belden pani esimese kahe tähendamissõna sõnumi laulu „Meil teadmata tund“: „Meil teadmata tund, millal Issand võib tulla. Sa valmista end ... Valvake! Issanda tuleb, halleluuja!, taeva pilvedega, Isa väes inglitega, ehk küll teadmata tund.“
Hea nõuanne inimestele, kes liiga kergesti unustavad, et nende Issand tuleb tagasi, hoolimata pikemast viivitusest, mis võib muuta hooletuks.
Ja niisugused oleme me kõik.