Kristlased on ammu möönnud, et Jesaja kutse tegutsema oli prohvetlik. See kuulutas ette Ristija Johannese tegevust, kes sõna otseses mõttes hüüdis kõrbes, et on tulnud aeg Messia ilmumiseks. See oli ka kutse Jumala rahvale kui tervikule; nad pidid kasutama oma aega ja energiat, et valmistada maailm ett Kristuse saabumiseks.
Ja kes pidi olema Messias? Loe teksti hoolikalt. Siin kasutatakse sõna „Issand“, millega tõlkijad on asendanud nime Jahve9.
Süvenegem sellesse. Tavaliselt kasutati nime Jahve või Jehoova, et viidata Isale, kuid prohvetikuulutused näitavad, et see, kes pidi olema oli ka Jehoova. Jesaja väljendab sama mõtet oma raamatu 40. peatükis, kuid seekord seoses Jeesuse teise tulekuga: „Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.“ (salm 10)
Pole juhus, et Ilmutusraamatus parafraseeritakse seda teksti ning asetatakse see Jeesuse huultele Tema teisel tulemisel: „Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.“ (Ilmutuse 22:12)
Läbi sajandite on olnud inimesi − isegi nende seas, kes nimetavad end kristlaseks −, kes on kahelnud Kristuse jumalikkuses ning vihjanud, et Jeesus oli kõigest loodolevus, midagi alamat kui Jumaluse igavene Liige. Kuid pärast kogu Piibli siirast, sügavuti lugemist on erakordselt raske sellisele seisukohale jääda. Maailma ei tulnud lihtsalt inglist erisaadik, kes oli määratud asju korda ajama. See, kes meie viletsasse eksistentsi astus, oli Jumal inimkehas.
See oli Looja, kes tuli isiklikult oma loodut päästma.
In English