Mõtted tänaseks
Naabal oli äärmiselt rikas (1. Saamueli 25:2). Tal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse, kuid ta ei olnud meeldiv inimene. Ta oli „karm ja tegude poolest kuri“ (salm 3). See sai selgeks siis, kui Taavet saatis Naabali juurde kümme meest ajal, mil Naabal ja tema majapidamine tähistasid iga-aastast lammaste pügamist.
Taavet oli enda ümber kogunud väikese armee, kui ta üritas mitte Sauli sõdurite käe läbi surma saada. Terve hooaja olid Taavet ja ta mehed kaitsnud Naabali karju. Naabal teadis sellest, kuid tema loomuse vastane oli tänulikkust ilmutada, eriti kui see talle midagi maksma läks. Sageli kohtame sellist suhtumist rikaste puhul. Nad tahavad kuhjata veel rohkem, kui neil on, ja neile ei meeldi oma vara teistega jagada, isegi siis, kui teised on olulise teene osutanud. Õnneks oli Naabali naisel Abigailil teistsugune hoiak ja tal õnnestus Taavet maha rahustada. Kuid loo lõpp oli selline, et kui Naabal kuulis, mida Taavet oli kavatsenud talle teha, tabas teda südameatakk, millesse ta kümne päeva pärast suri.
Naabal ei olnud ainult egotsentriline ja ahne, vaid ka rumal. Abigail teadis seda paremini kui keegi teine. Ta ütles: „Naabal on ta nimi ja rumal ta on.“ (salm 25) Vara ja jõukus peaksid käima koos suuremeelsuse ja tarkusega. Naabalil oli neist kahest omadusest puudu, eriti viimasest. Kui meil lähevad asjad materiaalses mõttes hästi, siis ärgem unustagem, et peame olema oma omandi mõistlikud haldajad ning alati valmis abistama neid, kes vajavad abi, ja jagama neile osa oma küllusest.
Minu palve
Tänan Sind, Issand, materiaalsete õnnistuste eest, mida kogen! Aita mul olla kõige Sinu antu mõistlik haldaja!
In English