Mõtted tänaseks
Lugu sellest, kuidas Paulus vangina Jeruusalemmast Roomasse viidi, on kütkestav. Kui laev, millel ta seilas, Malta lähedal hukkus, oleks Paulus peaaegu uppunud, kuid tema ja need, kes temaga koos olid, jõudsid ohutult saare randa. Kohalikud elanikud võtsid nad südamlikult vastu. Inimesed tegid lõkke, et mehed, kes olid kaldale jõudnud, saaksid end soojendada. Kuid peagi ähvardas uus õudus. Kuumus sundis lõkkepuudes peitunud madu tulest välja põgenema. Paulus sai mao käest hammustada, kuid ümberolijate ülimaks hämmastuseks ei olnud hammustusel koledaid tagajärgi.
Juhtunust kuulis Rooma ametnik Publius, kes kutsus Pauluse ja tema kaaskonna endale külla. Tundub, et selles grupis oli Luukas, kes pani loos kirja need sõnad: „Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.“ (Apostlite teod 28:7) Nad jäid Publiuse elamisse külalistena kolmeks päevaks. Tavaliselt vange nii ei koheldud! Ent lisaks maoga imest kuulmisele koges Publius ka ise, kuidas tema isa sai Pauluse abil haigusest terveks. Kahtlemata tunnistas Paulus ka oma usust Jeesusesse Kristusesse, kuid tundub, et Publius ei pöördunud. Kui see nii oleks olnud, oleks Luukas selle kindlasti loos kirja pannud. Kuid see põnev lugu näitab, kuidas Jumal võib üllataval kombel muuta sündmusi, mis esmapilgul võivad näida üsna lootusetud. Me võime olla kindlad, et seda juhtub ka tänapäeval!
Minu palve
Kõigeväeline Jumal, hea on teada, et Sina suudad muuta minu elu laevahuku väga positiivseks kogemuseks.
In English