Jeesus annab igas olukorras uued õnnistused

Avaldatud 17.11.2018, rubriik Päeva sõna

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Psalmid 42:12

Süngetes oludes oleme õppinud, et ei ole mõistlik oma tahet või teed järgida ega Jumala ustavusele varju ega kahtlusi heita. Ma arvan, et meie oleme need, kes suudavad üksteist mõista ja üksteisele kaasa tunda. Me oleme seotud Jeesuse Kristuse armuga ühte ning kitsikused on kristliku osavõtlikkuse sidemed pühitsenud. …

Kitsikus on sageli maskeeritud arm. Me ei tea, missugused oleksime ilma selleta olnud. Kui Jumal oma mõistatuslikus ettenägevuses kummutab kõik meie kalliks peetud plaanid ning me võime saada rõõmu asemel kurvastuse, kummardume alistudes ja ütleme: „Sinu tahtmine, oo Jumal, sündigu.“ Me peame kalliks pidama ja peamegi kalliks rahulikku, jumalakartlikku usaldust Temasse, kes meid armastab ja kes andis oma elu meie eest. „Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole. Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: „Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?“ [Psalmid 42:9, 10] …

Issand näeb meie ahistusi. Armuliselt ja vahet tehes mõõdab Ta neid ja jagab välja. Nagu hõbeda sulataja jälgib Ta meid iga hetk, kuni puhastamine on lõpetatud. Sulatusahi on puhastamiseks ja sulatamiseks, mitte hävitamiseks ja purustamiseks. Ta paneb need, kes Teda usaldavad, laulma karistuse all tänulaule. Ta valvab, et jagada uusi ja värskeid õnnistusi, kui neid kõige enam vaja on, jõudu nõrkusehetkel, abi ohu ajal, sõpru üksinduses ning inimlikku ja jumalikku kaastunnet kurvastuse hetkel.

Me oleme koduteel. Tema, kes armastab meid nii väga, et suri meie eest, on valmistanud meile linna. Uus Jeruusalemm on meie puhkekoht. Jumala linnas ei ole enam kurbust ega nuttu. Enam kunagi ei kuulda leinaviise purunenud lootuste ja maetud lähedaste pärast. − „Daughters of God“, lk 223, 224.

Jaga Facebookis