Tõsine uurimine toob tõelise pöördumise

Avaldatud 18.4.2018, rubriik Päeva sõna

Esra oli oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust. Esra 7:10

Aaroni poegade järeltulijana sündinud Esra oli lisaks preestrikoolitusele tutvunud ka Meedia-Pärsia riigi võlurite, astroloogide ja nii-öelda tarkade meeste teostega. Kuid ta ei olnud oma vaimuliku seisukorraga rahul. Ta igatses olla Jumalaga täielikus kooskõlas, ta igatses tarkust, et Jumala tahet täita. Ja nii oli ta „oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma“.

Selle jaoks pingutas ta end hoolsalt, et uurida Jumala rahva ajalugu, nagu see on Vana Testamendi prohvetite ja kuningate kirjutistes toodud. Jumala Vaim mõjutas teda uurima Piibli ajaloolisi ja poeetilisi raamatuid, et teada saada, miks oli Issand lubanud Jeruusalemma hävitada ja oma rahva paganlikule maale vangi viia.

Esra uuris eriliselt Jumala valitud rahva kogemusi alates Aabrahamile antud tõotusest kuni Egiptuse orjusest vabastamise ja Egiptusest väljaviimiseni. Ta uuris Siinai mäe jalamil ja kogu pika kõrberännaku kestel antud õpetusi. Kui ta õppis aina enam ja enam tundma Jumala teguviisi oma lastega ning hakkas mõistma, kui püha oli Siinail antud seadus, sai Esra süda enneolematult liigutatud. Ta koges uut ja põhjalikku pöördumist ning otsustas põhjalikult uurida Vana Testamendi ajaloo aruandeid, et kasutada neid teadmisi mitte isekatel eesmärkidel, vaid oma rahvale õnnistuste ja valguse toomiseks. Mõned prohvetikuulutustest pidid täituma hakkama ning ta otsis hoolsalt valgust, mis oli seni olnud varjatud.

Esra nägi uurimisega vaeva. Ta taotles südame ettevalmistust tööks, mida uskus endale määratud olevat. Ta otsis tõsiselt Jumalat, et temast võiks saada tööline, keda Issand ei häbene. Ta otsis välja sõnad, mis olid kirja pandud Jumala valitud rahva kohustuste kohta ning leidis iisraellaste antud pühaliku tõotuse, et nad kuuletuvad Issanda sõnadele, ning tõotuse, mille Jumal oli sellele vastates andnud ja kus lubati tasuks kuulekuse eest õnnistusi. − The Review and Herald, 30. jaanuar 1908.

Jaga Facebookis