Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Jaakobuse 5:16
Ausa elu elamise väga tähtis osa on pattude tunnistamine. Tunnistamisel on kaks osa. Üks on alati oluline, teine oleneb olukorrast.
Pattude tunnistamise esimene samm on Jumalale tunnistamine pärast seda, kui Jumal on meile pattu näidanud ja me oleme selle patuna ära tundnud. Me ei räägi Jumalale midagi sellist, mida Ta juba ei teaks, kuid meie jaoks on oluline seda rääkida, õige nimega nimetada, tunnistada. See ei tähenda vastu rindu löömist ja enda halvustamist. See tähendab tunnistada oma valikuid ja võtta nende eest vastutus.
See pattude tunnistamise osa on alati vajalik. „Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud …“ (Psalmid 51:6) Ükskõik mida sa tegid ja keda sa haavasid, kõige enam puudutab see Jumalat. See ei oleks patt, kui see ei oleks Jumala armastusseaduse vastu.
Teine pattude tunnistamise osa on tunnistamine sellele, kelle vastu on eksitud, ning see ei ole nii kindel. Enamasti on parim minna otse selle inimese juurde, öelda, mida sa oled teinud, ja paluda andestust. Võid ka selgitada, et oled valmis pakkuma hüvitust, kui võimalik. Teise inimese otsustada on, kas sulle andestada või mitte. Kui ta ei andesta, oled sina oma osa teinud ja pead üritama nüüd elada temaga armastavalt, ükskõik missugune on tema suhtumine.
Kuid on juhtumeid, mil patu tunnistamine kahjustatud osapoolele ei ole mõistlik. Näiteks kui teine inimene ei tea, et sa midagi teinud oled, siis võid ülestunnistamisega põhjustada rohkem kahju, kui oled juba teinud. Sel juhul võib teisele mittetunnistamise ebamugavus olla osa sinu patu tagajärgedest. Kui sa ei tea, kas tunnistada üles või mitte, räägi kõige jumalakartlikuma ja arukama inimesega, keda tunned, ja küsi temalt nõu.
Tõotus on, et kui tunnistame patu Jumalale, siis Ta „puhastab meid kogu ülekohtust“. Tema raamatutes (ainsates, mis on tegelikult olulised) oleme puhtad. Õigeksmõistetud. Teisele inimesele patutunnistamisega ei kaasne sellist tõotust, sest see sõltub ka teise inimese tahtest. Aga kui nii patune kui ka kahjustatud pool jõuavad kokkuleppele, andestavad ja saavad andeks, lepivad ära, siis on Jumal tõotanud, et „nad saavad terveks“.
Andestav Jumal, ma tean, et Sina oled see, kes on võimaldanud meile elu armus, valguses ja täielikus andestuses. Näita mulle, kui on keegi, kellele pean midagi üles tunnistama, ning anna mulle selleks julgust ja ausust!
In English