Inimese Poeg

Avaldatud 18.10.2019, rubriik Päeva sõna

Mis algusest peale on olnud, mida me oleme kuulnud, mida me oleme oma silmaga näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud − seda me kuulutame Elu Sõnast. Jah, Elu on saanud avalikuks, ja me oleme näinud ja me tunnistame ja kuulutame teile igavest elu, mis oli Isa juures ja on saanud meile avalikuks. 1. Johannese 1:1, 2

Põhiline uskumus nr 4: „Poeg: olles igavesti tõeline Jumal, sai Ta ka tõeliseks inimeseks, Jeesuseks Kristuseks. Ta on saadud Pühast Vaimust ning sündis neitsi Maarjast. Ta elas ja koges kiusatusi nagu inimene, kuid andis seejuures täiusliku pildi Jumala õiglusest ja armastusest. Oma imetegudega ilmutas Ta Jumala väge ning tunnistati Jumala poolt tõotatud Messiaks.“

Kui Johannes ütles oma evangeeliumi 1. peatükis, et Sõna (kreeka keeles logos) võttis inimese kuju, kasutas ta seda mõistet, mida kreeklased kasutasid universumit käigus hoidva mõtlemisvõime tähistamiseks. See on suhtlev vägi, mis ühendab Jumala inimkonnaga. Paganad nagu Platon ja Aristoteles olid sellest juba palju kirjutanud. Johannes ütles: „Kuulake, see vägi on reaalne, see on alati asjade eest hoolitsenud, see on alati olnud meie ja Jumala vaheline suhtlusvahend ja ühendus ning nüüd on sellel inimese kuju! Tema nimi on Jeesus Naatsaretist. Kõlab pööraselt? Kuulake mind − ma nägin ja katsusin Teda, ma tean, millest ma räägin!“

Ka meie peame tänapäeval toetuma sellistele lugudele nagu Johannese oma, kes nägi ja katsus Jeesust. Ainult meie puhul oli see kaks tuhat aastat tagasi ja paljud meie kaasaegsed arvavad, et see on lihtsalt müüt.

Nüüd miljoni dollari küsimus: kuidas saame kindlalt teada, et see on õige? See on midagi enamat, kui lihtsalt mõistmine, et Johannese ja tema sõprade väited on õiged. See on muidugi esimene samm: uskumine, et Piibel on Jumala Sõna, ja selles kirjutatu usaldamine. Aga sellest ei piisa. Kui Ta on reaalne, tuleb Ta ka sinu ja minu juurde. Tuleb! Enamasti toimub see Vaimu kaudu, keda järgmisena vaatleme. Aga me peame oleme suutelised samasuguse kindlusega ütlema: „Ma ei ole Teda oma silmadega näinud ega oma kätega katsunud, kuid ma olen näinud Teda oma vaimusilmadega, Teda oma mõistusega kuulnud ning katsunud Teda mind ümbritsevate inimeste armastavates kätes. Ma tean, millest ma räägin!“

Sest kõige olulisem on, et Ta peab teatud moel „kehastuma“ või saama inimlihaks ja inimkujuks ka sinus. Kas Ta on seda?

Maarja Poeg, palun ela minus uuesti! Pane minu käed tegema seda, mida teeksid Sina, kui Sa siin oleksid! Pane mu huuled Sinu sõnu kõnelema! Pane mu süda armastama nii, nagu armastad Sina! Ma usun – palun aita ja ravi mu uskmatust1

Jaga Facebookis