Põhiline uskumus nr 14: „Ühtsus Kristuse ihus: Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu Pühakirjas jagame me sama usku ja lootust ning tunnistame ühtemoodi kõigile. Selle ühtsuse allikaks on ühtsus kolmainu Jumalas, kes on võtnud meid oma lasteks.“
Seega on koguduse ühtsus umbes samavõrra segadusse ajav kui Kolmainsuse ühtsus. See on tegelikult omamoodi lohutav. See tähendab, et ma ei pea selle ellurakendamiseks seda täielikult mõistma. Samamoodi nagu Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim on kuidagimoodi täielikult üks Jumal ja ometi on neil erinevad ülesanded ja mingis mõttes isegi erinevad isiksused, nii on ka Kristuse maapealsel ihul erinevad ülesanded, erinevad näod ja erinevad osad, kõik olulised ja kõik võrdselt armastatud.
Me kõik püüame edasi arenedes mõista üha enam, missugune on meie koht maailmas ja Jumala perekonnas. Me õpime oma talente ja vaimuandeid kasutama. Me saame teada, et mõnikord vapustavad meid äkilised uued kutsed, mida me ei osanud ette näha. Me avastame, et need, keda on kutsutud meiega koos töötama, või need, kellega koos on meid kutsutud töötama (siin võib vahe olla), ei ole alati need, kelle me oleks valinud.
Ja see ei ole alati lihtne. Nagu Õpetussõnades 27:17 öeldakse, siis vahel „raud ihub raud“ ehk me hõõrume üksteise vastu ja see teeb haiget! Kuid samavõrra see ka rikastab meid.
Ülesanne on ehk:
− üritada iga päev näha, tunnustada ja julgustada mitmekesisust,
− arendada harjumust näha kõiki võrdsetena Jumala silmis ja sellest tulenevalt ka meie enda silmis ning
− aktsepteerida seda siis tõelise, jumaliku, piibelliku ühtsusena.
Üks Jumal, üks Vaim, üks Päästja, Te elate ühtsuses, mida püüame oma mõistusega igavesti haarata. Ma tunnistan tõde: ma ei suuda seda. Ma ei saa aru. Seepärast palun ela minus, minu kaudu ja minu ümber! Õpeta mind kogemuse kaudu!
In English