Mõtted tänaseks
Sebna oli kuningas Hiskija (726−696 eKr) õukonnas kõrge ametnik. Jesaja 22:15 on tema kohta öeldud „kojaülem“, 2. Kuningate raamatus „kirjutaja“. Seal on räägitud ka, et Sebnal oli osa assüürlastest vaenlase ja Hiskija vahelises suhtlusprotsessis. Jesaja 22. peatükis saame Sebna tegevusest teistsuguse pildi. Issand saatis Jesaja Sebnat millegi muu pärast noomima. Sebna oli teinud korraldused, et tema jaoks raiutaks kaljust välja võimas hauakamber, millest pidi saama tema viimane puhkepaik. Tundub, et ta tahtis hoolitseda selle eest, et teda mäletataks veel kaua pärast tema surma. Huvitav on, et see hauakamber asub tõenäoliselt Õlimäe nõlva sees. Märkimisväärsete raskuste kaudu leitud raidkirjad selle peal on dešifreeritud ja väga tõenäoliselt on see Sebna hauakamber.
Sel ajal, kui riigil olid äärmiselt suured probleemid, oli Sebna hõivatud enda nime ja kuulsusega. See ei ole eriti ainulaadne fenomen. Igasuguste raskuste keskel muretsevad inimesed kõigepealt, kuidas oma staatust kaitsta ja tulevik kindlustada. Jesaja käis Sebna juures, et öelda, mida arvab sellest Jumal: „Vaata, Issand viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni, mässib ta sind koguni keraks ning virutab kui palli igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid, sina, oma isanda koja häbi.“ (Jesaja 22:17, 18) See noomitus Sebnale on õppetunniks igal ajastul.
Minu palve
Aita mind, kõigeväeline Jumal, et ma ei tegeleks pidevalt enda maine ja staatusega!
In English