Sama templi sisseõnnistamisel, mille teenistust Hiskija ja tema kaaslased nüüd taastasid, oli Saalomon oma prohvetlikus palves palunud: „Kui Su Iisraeli rahvas lüüakse maha oma vaenlase ees, sellepärast et nad Sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad tagasi Su juurde ja kiidavad Sinu nime, palvetavad Su poole ja anuvad Sind selles kojas, siis kuule Sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt.“ (1. Kuningate 8:33, 34)
See palve on saanud jumaliku heakskiidu pitseri, sest palve lõpul langes „tuli taevast ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Issanda auhiilgus täitis koja.“ (2. Aja 7:1) Öösel oli Issand ilmunud Saalomonile ja öelnud, et tema palvet on kuuldud ning templisse palvetama tulnud inimesed saavad armu. …
Paasapüha polnud peetud üldrahvaliku pühana enam palju aastaid. Kuningriigi jagunemine pärast Saalomoni valitsemisaja lõppu andis tunde, et seda teha on tegelikkuses võimatu. Kuid kümmet suguharu tabanud hirmus hukkamõist oli äratanud mõnegi inimese südames soovi millegi parema järele ning prohvetite sütitavad sõnad avaldasid mõju. … Meeltparandamatud suhtusid sellesse kergemeelselt, ent oli neidki, kes soovisid paremini tundma õppida Jumala tahet. Nemad „alandasid endid ja tulid Jeruusalemma“. (2. Aja 30:10, 11) – „Prohvetid ja kuningad“, lk 335–337.
Nuheldud Iisraeli jaoks oli vaid üks arstim – lahtiütlemine pattudest, mis olid põhjustanud Kõigevägevama karistuse, ja pöördumine Issanda poole kogu südamega. Neile oli kinnitatud: „kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku, ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.“ (2. Aja 7:13, 14) Sellise õnnistatud tulemuse saavutamiseks jätkas Jumal kaste ja vihma tagasihoidmist, kuni otsustava uuenduseni. – „Prohvetid ja kuningad“, lk 128.
In English