Tõmbasin välja järjekordse küsimuse kastist, mis seisis koosolekuruumi fuajees. „Kust me teame,“ kõlas küsimus, „et ka ülejäänud taevainglid ei hakka mässama? Kas neil ei ole jätkuvalt vaba tahe? Kas pole võimalik, et nad tahavad teha sama mis Lutsifer?“
See on võimalik, sest Jumal võimaldab vaba tahte, kuid Piibel ilmutab, et seda ei juhtu. Peetrus kirjutab, et „isegi inglid igatsevad kummardades vaadata“ inimkonna lunastusplaani (1. Peetruse 1:12). Paulus kirjutab, et me oleme „kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele“ (1. Kiri korintlastele 4:9). Teisisõnu, sellel meie langenud planeedil toimuv draama mõjutab palju enamat kui vaid inimkonda. Me pole ainsad, kel on küsimusi. Inglid, kes vaatasid Lutsiferi taevast välja heitmist, jälgivad meiega toimuvat suure huviga.
Jeesuses ilmnes Jumala täiuslik iseloom täies selguses. „Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst. Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.“ (Johannese 12:31, 32) Huvitav on see, et selles tekstis ei ütle Jeesus, et Ta tõmbab kõik inimesed enda juurde; ilmselt kõneles Ta siin palju laiemast sihtrühmast kui inimkond.
Taevaõuedes lahendas Kristuse rist probleemi igaveseks. Jumala iseloom on tõesti veatu ning Saatan on tegelikult valetaja ja tapja (Johannese 8:44). Saatana pettust ei murtud jõuga, vaid armastus äratas südamed. Kui oligi kahtlus, siis see kõrvaldati sõnadega: „Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat: „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.““ (Ilmutuse 12:10)
Jeesuse teenimistöö oleks otsekui olnud kogu universumi ees ekraanil. Inglid jälgisid suure huviga, kui Jeesus ilmutas Jumala olemust täielikumalt, ning nad olid rõõmsad selle üle, mida nad nägid. Sama rõõm on saadaval ka meie jaoks: selleks on vaja vaid seda, et ka meie paneksime tähele.
In English