Kus Ta on, kui on valus

Avaldatud 19.2.2021, rubriik Päeva sõna

Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat. Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: „Elii, elii, lemaa sabahtani?0147−- see tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?“ Matteuse 27:45, 46

Karen oli arusaadavalt vihane. Kui ta oli väike tüdruk, oli keegi talle tõsiselt haiget teinud. „Kus oli Jumal siis, kui see mees mulle seda kohutavat asja tegi?“ nõudis ta, kui istusime koos pühakojas. „Ma olin kõigest väike tüdruk!“ Mööda tema põski voolasid pisarad. Elus on aegu, mil vaikus on parem kui üritada klopsida kokku tõtakas vastus ning mulle tundus, et see oli üks neist hetkedest. Mõnikord on sobiv lihtsalt nutta ja rääkida Jumalale, kui valus on ja kui segaduses sa toimuva tõttu oled Isegi Jumala Poeg karjatas inimlikkuses, kui tundis, nagu ei oleks Isa kohal. Loomulikult on põhjalik erinevus minu ja Tema kogemuse vahel − Tema oli täiesti süütu. Ta ei pidanud selles maailmas elama ega laskma endale osaks saada Jumalast eemaldunud inimkonna rüüstamisel − Ta valis selle.

Langenud maailmas elamise karm reaalsus on, et patul on karm ja vältimatu hind. Meie patud ei puuduta üksnes meid, vaid mõjutavad negatiivselt ka meie ümbrust − inimesi, keda kohtame, suhteid, mida loome, ja kodusid, kus elame. Kui Jumal hakkaks enne Jeesuse tagasitulekut kõrvaldama kõike kurja, et kõiki tagajärgi ära hoida, siis kuhu Ta peaks piiri tõmbama? Enne, kui Ta hakkab samamoodi haiget tegema nagu meie seda inimestele teeme? Ja mõnikord on kõige parem meeles pidada, et patu jaoks ei ole head selgitust. Kasutades Ellen White’i sõnu: „See on mõistatuslik, seletamatu; seda vabandada tähendab seda kaitsta. Kui patu eksisteerimisele leiduks vabandus või põhjus, siis poleks patt enam patt.“3

Üks asi on kindel: Jumal ei vastuta patu ja kannatuste eest, kuid ometi on Ta tahtlik kandma ja kandiski täielikult meie patu tagajärgi. Patud, mis lahutavad meid Jumalast, pandi Jeesuse peale; Ta kandis neid nii täielikult, et tundis Isa täielikku puudumist.

Kus oli Jumal siis, kui tundsid end üksikuna ja olid haiget saanud? Ta oli ristil, tundis patu valu ja eraldatust täielikumalt kui keegi meist kunagi ning see rist on Tema tõotus pühkida ära kõik pisarad maailmas, kus puudub eraldatus.

Jaga Facebookis