Kristuse võiduhüüu ja surmaga samal ajal toimus veel mitu sündmust. Eile uurisime templi eesriide rebenemist. Teine samal ajal toimuv asi oli tohutu maavärin, mis raputas kogu piirkonda ja tekitas ilmselt mitmes kohas maasse suured lõhed. Kui eesriide rebenemine ei olnud kõigile näha, siis kohutavat maavärinat kogesid kõik.
Kolmas üleloomulik sündmus Jeesuse surma ajal oli mõnede surnute eriline ülestõusmine. Ainus evangeeliumikirjutaja, kes seda mainib, on Matteus. Ning tema jutustuses ei ole sündmuste järjekord päris selge. Tema jutustusest tundub, et maad raputav maavärin ei lõhkunud üksnes kaljusid, vaid avas ka paljud hauakambrid. Ülaltoodud tekstist ei selgu, kas neis haudades olevad inimesed tõusid üles Jeesuse surma või ülestõusmise ajal. Lõigu mõte tundub olevat viimane. Kui see on nii, siis on kujutatud Jumala ustavaid tõusmas ülestõusmishommikul avatud haudadest ja minemas linna, et tunnistada Kristuse väest üles äratada.
Piibel ei räägi, kes olid need üles äratatud inimesed ning enamik kommentaatoreid ei spekuleeri nende isikute suhtes. Ellen White annab usutava vihje, et „need inimesed olid olnud Jumala kaastöölised, kes olid oma elu hinnaga tunnistanud tõest“ („Ajastute igatsus“, orig lk 786). Paulus viitab faktile, et kui ülestõusnud Jeesus läks ise hiljem taevasse, võttis Ta ülestõusnud endaga kaasa (vt Ef 4:8).
Seda erilist ülestõusmist ei tohi segi ajada üldise ülestõusmisega, mis toimub Kristuse teisel tulekul. Piiratud arv ustavaid tõusis üles koos Kristusega, kuid suurem osa Jumala rahvast magab hauas kuni Tema ilmumiseni ajastu lõpul (1Ts 4:13−18; 1Kr 15:51−53).
Sellest Matteuse kirjapandud sündmusest leiame selge õpetuse Kristuse väest oma järelkäijad üles äratada. Kuna Tema elab, ärkame meiegi ellu.
In English