Kuigi me kuulutame tervisereformi, sööme rahvana liiga palju. Isule järeleandmine on füüsilise ja vaimse jõuetuse suurim põhjus ning see on aluseks nõrkusele, mida on kõikjal näha.
Ohjeldamatus algab meie laua ääres ebatervisliku toidu tarbimisega. Mõne aja pärast nõrgenevad seedeorganid pideva isule järeleandmise tõttu ning söödav toit ei rahulda enam isu. Ebatervislikud tingimused juurduvad ning valitseb ihaldus veelgi stimuleerivama toidu järele. Tee, kohv ja lihatoidud annavad kohese efekti. Nende mürkide mõju all on närvisüsteem erutatud ning mõnel juhul näib mõistus mõneks ajaks olevat kosutatud ja kujutlusvõime elavam. Kuna need stimulandid annavad ajutiselt selliseid meelepäraseid tulemusi, järeldavad paljud, et nad vajavad neid tõesti ja jätkavad nende kasutamist.
Kuid organism vastab alati ärritusele. Närvisüsteem, mida on liigselt erutatud, laenab hetkel kasutamiseks energiat jõu tulevikuvarudest. Kõigele sellele organismi ajutisele kosutusele järgneb loidus. Samas proportsioonis, nagu need stimulandid ajutiselt organismi elustavad, toimub erutatud organite energia kadumine pärast seda, kui stiimul on oma toime minetanud. Isu õpetatakse ihaldama midagi kangemat, millel on kalduvus hoida ja suurendada meelepärast erutust, kuni isule järeleandmisest saab harjumus ning valitseb pidev ihaldus kangemate stiimulite järele, nagu näiteks tubakas, vein ja kanged alkohoolsed joogid. …
Peamine põhjus, miks Kristus talus kõrbes nii pikka paastu, oli õpetada meile enesesalgamise ja mõõdukuse hädavajalikkust. See töö peab algama toidulaua ääres ja jätkuma rangelt kõigis elu valdkondades. Maailma Lunastaja tuli taevast, et aidata meid meie nõrkuses, nii et me võiksime selles väes, mida Jeesus tuli meile tooma, saada tugevaks ning võita isu ja kire ning olla võidukad igas asjas. − „Testimonies for the Church“, 3. kd, lk 487, 488.
In English