Põhiline uskumus nr 15: „Ristimine: ristimise kaudu tunnistame me oma usku Jeesuse Kristuse surmasse ja ülestõusmisesse ning näitame, et oleme surnud patule ja soovime elada uut elu. Sellega me tunnistame Kristust oma Issandaks ja Päästjaks, saame Tema rahvaks ja Tema kogudus võtab meid oma liikmeks.“
Ristija Johannes ei alustanud ristimistava. Juutidel olid juba veega puhastamise rituaalid, kaasa arvatud sellised, kus kasteti kogu ihu vee alla. Tegelikult olid Johannese 2:6 kivianumad, milles oleva vee Jeesus veiniks muutis, tseremoniaalse pesemise jaoks ning igaüks neist mahutas vähemalt sada liitrit, seega olid ligikaudu sama suur kui meie vannid.
Võiks isegi öelda, et Eliisa juhtnöörid Naamanile olid omamoodi ristimine.
Jeesuse ja Johannese tööperioodi alguses muutusid ristimised tavapärasemaks ning kujutasid endast nii meeleparandust (Johannes) kui ka uude kuningriiki astumist, kuhu Jeesus kõiki kutsus.
Ja muidugi otsustas meie täiuslik Eeskuju saada ristitud ning see tähistas Tema Messiana teenimise perioodi algust. Tagasi taevasse minnes andis ta ka oma järelkäijatele korralduse ristida.
Varakristlikus koguduses ristiti inimesi tuhandete kaupa ja Paulus leidis vajaliku olevat selgitada selle põhjust, vähemalt paganatest pöördunutele. „Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.“ (Kiri roomlastele 6:3, 4)
Elu Jumal, ka mina võin surra koos Jeesusega ristimises ja tõusta koos Temaga üles uude ellu. Aita mul jätta see vana patuelu kaugele maha ja käia koos Sinuga uues elus!
In English