Igatsus Kuninga järele

Avaldatud 20.2.2021, rubriik Päeva sõna

Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: „Tervist, juutide kuningas!“ Matteuse 27:29

Alguses oli Vana Testamendi raamatute järjekord selline, et viimaseks raamatuks oli 2. Ajaraamat.See lõppeb hämmastava ootuse tundega. Lugejale on selge, et lugu ei ole veel läbi, et Jumala kuningriik ei ole veel reaalseks saanud. Lugu lõpeb sellega, et Nebukadnetsar rüüstab Jeruusalemma templi, kuid sellele järgneb ootamatult Kürose käsk templi taastamiseks.

See on ilmselgelt lõpetamata lugu. Kõige esimeste lugejate jaoks oli Vana Testament lugu, mis nõudis lõppu. Hoolikale tänapäevasele lugejale on selge, et Uue Testamendi autorid jätkavad sihilikult sealt, kuhu 2. Ajaraamat pooleli jäi: Jeesus oligi Kuningas, keda nad olid oodanud.

See muudab kohtusaalis toimuva pilkamise veel hullemaks. On kindel,et see ei olnud iisraellane, kes pani Jeesuse pahe kibuvitstest pärja − see oli Rooma sõdur. Roomlased ei sallinud kedagi, keda tajuti keisririigile ohtlikuna. Kuid põhjus, miks Jeesus oli kohtusaalis ja kannatas sellise arusaamatu teotuse all, oli see, et Jumala enda rahva ülemad tajusid samuti Teda ohuna. Nad olid kauaoodatud kuninga hüljanud.

Kerge on vaadata ajaloos tagasi ja jälgida Jumala eeldatava lepingurahva käitumist, kuid sama selge ei ole meie enda kalduvus hüljata Kristus kui kuningas. Sageli palume Jumalalt oma probleemidele lahendusi ja nõuame, et Ta sekkuks ja ajaks asjad korda. Me nõuame, et Autor lõpetaks loo, lahendaks meie lõpetamatuse, kuid kui Ta seda tee, siis põlgame tihtipeale vastuse ära.

Muidugi teeme läbi mitmesugused toimingud. Me põlvitame Pühakirja juures ning tsiteerime inspireeritud Sõna teiste kristlaste seltskonnas viibides. Kuid omaette olles lükkame Jumala lahenduse kõrvale ja pilkame seda oma eiramisega. Sarnaselt Naamaniga keeldume pesemast end tagasihoidlikus, mudases Jordanis ning otsustame selle asemel oma probleemid ise parandada.

Jah, lihtne on tunda vastikust, kui vaatame vanaaja Rooma sõdureid taeva Kuningat pilkamas – meie ei teeks kahtlemata midagi sellist. Aga tegelikult teeme sageli sama. Kas Jeesus on tõepoolest meie Kuningas ja kui on, siis kas peegeldab meie elu, et me seda tõesti usume?

Jaga Facebookis