Kui rahul Jumalaga on meie pääste juures esmane tähtsus, siis ligipääsul Jumala ja Tema kirkuse juurde, teisene. Üle maailma maadlevad tõlkijad sõnaga „ligipääs” (ingl k access). Mõned peavad tõlkes sõnast „ligipääs” kinni kui olulisest ivast, samas eelistavad teised seda tõlkida sissejuhatamisena. Tegelikult aitavad mõlemad tõlgendused meil Pauluse öeldut lahti mõtestada. Kui me ütleme, et Kristus tagab meie esitlemise Jumalale, siis see tähendab, et meid juhitakse valitseja audientsisaali. Me ei saa Tema ette ilmuda omaenda teenete alusel, me vajame sissejuhatamist. Kristus on tegevagent, kes valmistab ette meie esitlemist Jumalale. Need on Tema, mitte meie teened, misläbi me võime saada kuningate Kuninga audientsile.
Teisipidi, mõte käsitleda seda sõna ligipääsuna, näib samuti selles tekstis tähtis olevat. Pealegi, kristlane pole veel täielikult juhitud Jumalani, kuid tal on jätkuv ligipääs „ka sellele armule, milles me praegu seisame”.
Kristus on oma järgijaile avanud ukse Jumala väga aulisse ruumi. Nagu Kiri heebrealastele seda ütleb, saame Kristuse järgijaina minna „julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal” (Hb 4:16). Kiri efeslastele esitleb sama sõnumit. Neil, kes pole „enam võõrad ja majalised”, on „ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde” (Ef 2:19, 18). Kristuses ja „usu läbi Temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale” (Ef 3:12). Kristlased on privilegeeritud, kuna neil on otsene ligipääs Isa juurde Poja läbi. Vana Testamendi templiteenistuses see nii polnud. Ainult preester võis templisse siseneda. Ja ainult ülempreester võis ainult kord aastas siseneda kõige pühamasse paika. Kuid praegu pole meil Jeesuse läbi mitte lihtsalt sissejuhatamine Isa juurde, vaid meil on püsivalt jätkuv ligipääs igal ajal, kui me seda igatseme või vajame. Kas ma kasutan oma privilegeeritud olukorra eeliseid? Kui tihti ma otsin Isa?
Jeesuse läbi saame tulla väärikalt ja julgelt Isa juurde, millal iganes vajame armu või abi. Nii me kasutamegi oma privileege.
In English