Siin on üks kõige dramaatilisemaid hetki Jeesuse elus ja Tema suurim imetegu. Kaks teist inimest, kellest evangeeliumides kirjutatakse, et Jeesus nad ellu äratas, olid alles hiljuti surnud. Kuid siin oli inimene, kes oli juba neli päeva olnud surnud ning see oli problemaatiline Palestiina soojas kliimas, kus lagunemine algab kiiresti.
Selle loo juures on veel midagi olulist. Kui Jeesus äratas surnuist Jairuse tütre Markuse 5. peatükis, siis käskis Ta peaaegu kõigil ruumist lahkuda. Ja pärast sündmust ütles Ta, et nad kellelegi ei räägiks. Aga nüüd tegutseb Ta suure rahvahulga ees ja paneb oma maine kaalule, kui hüüab, et Laatsarus välja tuleks.
Ja ta tuligi! Kui rahvas nägi mähistesse mässitud kuju hauakambrist välja tuikumas, pidi neil süda peaaegu seisma jääma.
Kui Jeesus seda imetegu tegi, viibisid Tema mõtted kahtlemata Tema enda läheneval surmal ja ülestõusmisel. Laatsaruse ülesäratamine oli Tema enda kogemuse ettetähendus. Kuid erinevustega. Laatsarus äratati üles tagasi maisesse eksistentsi, kuid Jeesus taevasesse teenistusse. Laatsarus pidi uuesti surema, kuid Jeesus pidi igavesti elama.
Laatsaruse ülestõusmise avalikkus viis Jeesuse maise elu lõpusündmusteni. Jüngrid olid Teda hoiatanud, et Ta ei läheks tagasi Juudamaale, sest juudi juhid otsisid ettekäänet Tema tapmiseks (Jh 11:8). Ja nüüd oli Ta selle neile andnud. „Sellest päevast peale võtsid nad siis nõuks Jeesus ära tappa.“ (salm 53) Huvitav on see, et nad panid oma mõrvanimekirja ka Laatsaruse, sest selle mehe ülestõusmise tõttu hakkas palju juute Jeesusesse uskuma (Jh 12:10, 11).
See imedest suurim oli toimunud Betaanias, kõigest mõne kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Peagi pidi Jeesus sisenema sellesse suurde linna viimast korda, kui rahvas voogas sinna kokku paasapühadeks. Ja pärast seda sisenemist pidi tulema Tema elu haripunkt.
Laatsaruse ime näitab Jeesuse eluandvat väge. See vägi on aluseks heale sõnumile, mida Ta tuli taevast meiega jagama.
In English