Enne kui jätame üheksanda käsu, milles on palju enam kui lihtsalt „ära valeta“, vaatame pisut veel ringi. Vaata ettepoole, kus päike paistab läbi pilvede ja andestus (nii antud kui ka saadud) on oma töö teinud. Vaata, missugune rõõm on liikuda edasi ehedas elus ning olla aus Jumala, enda ja teistega.
„Andesta ja unusta,“ meeldib meile öelda, „nagu poleks seda juhtunudki.“ Selles on tõde. Kui patt on Jeesuse verega kaetud, siis Jumala eluraamatust on see kadunud. Me seisame Tema ees puhtana, nagu poleks me üldse kunagi patustanud. Aga me ei ole veel taevas. Me ei saa öelda, et „oleme selle kätte saanud“, nagu Paulus seda väljendab. Tagajärjed kestavad. Me elame ikka veel selles, mis on tänaseks Eedeni väravatest väga kaugele läinud.
Niisiis, kui oleme kord andestanud (võib-olla vähemalt seitsekümmend korda kaks korda), kas me siis jätkame lihtsalt nii, nagu see inimene ei oleks meile kunagi haiget teinud? Oleneb asjaoludest. Kui me teame, et see inimene ei tahtnud üldse haiget teha või kui ta üritab samuti elada ehedat elu, võime seda teha, kuigi me oleme piisavalt armastavad, et püüame enam mitte sama kiusatust tema ette panna, kui see on meie võimuses.
Kuid mõnel inimesel ei ole mingit huvi eheduse vastu või ei ole nad lihtsalt valmis seda proovima. Nad tahavad saada kõike, mis võimalik, ja nad teevad jätkuvalt haiget neile, kes teel ette jäävad. Kui sinu elus on selline inimene, siis on mõistlik mitte sellel lisapeavaluteel jätkata. See ei tähenda tingimata selle inimesega kõigi sidemete katkestamist, kuigi võib seda tähendada, aga kui sa tead, et näiteks Joe on mitu korda oma sõna murdnud ja sinu asjadest kõigile rääkinud, siis ei ole väga nutikas talle jätkuvalt oma saladusi rääkida! See ei ole Joe suhtes armastav, kui paned jätkuvalt tema ette sama kiusatuse!
Niisiis, me ütleme võlast lahti, anname inimese ja patu Jumala armastavatesse kätesse ning liigume vabaduses edasi. Kuid me liigume arukalt ning otsime alati Jumala ja jumalakartlike inimeste juhtimist. Ja me ei lõpeta selle inimese eest palvetamist, sest mõtle vaid, kui tore oleks, kui ta õpiks Jumala ees ehedalt elama!
Kõrgeima eesmärgi Jumal, mida suudan ette kujutada (ja sellest ka veel kõrgema eesmärgi), ma hoian pilgu Sinul. Ma tungin edasi ja jätan maha raskused, mis on mind allapoole tirinud. Ma otsustan andestada, elada tões ning pöörduda ära valest, pettusest ja teesklusest. Näita mulle selget teed ja ükskõik kui kitsas see on, ma ei karda, kui olen Sinus.
In English