Usu Issandasse

Avaldatud 21.11.2019, rubriik Päeva sõna

[Valvur] tõi nad [Pauluse ja Siilase] välja ning ütles: „Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?“ Aga nemad ütlesid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!“ Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas. Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed. Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse. Apostlite teod 16:30−34

Põhiline uskumus nr 15: „Ristimine: ristimine … eeldab usu tunnistamist Jeesusesse ja tõendit patukahetsusest. Sellele eelneb instrueerimine Pühakirjas ja selle õpetuste vastuvõtmine.“

Liiga palju on lugusid inimestest, kes lasid end ristida, sest arvasid, et see muudab nad võluväel heaks kristlaseks. Kui see nii ei juhtunud, kaotasid nad usu ja langesid eluteel tagasi, mitte ei jõudnud edasi.

Tehkem üks asi selgeks − ristimine ei ole maagiline rituaal! See ei tee sind pühaks, see ei pese reaalselt su patte maha ning pärast seda ei ole sul tegelikult mitte vähem, vaid rohkem kiusatusi. Jeesus teeb meid pühaks. Jeesus peseb meie patud ära. Kui inimene ei ole end juba Jeesusele pühendanud ega „usu Issandasse“, siis on ristimine mõttetu. See on lihtsalt sümbol millestki, mis on juba toimunud.

Tänase kirjakohaga on seotud väga huvitav lugu. Paulus ja Siilas ei teadnud, et nende laul jõuab vangivalvuri südamesse. Nad laulsid selleks, et oma usku kinnitada ja end paremini tunda ning ka selleks, et jõuda oma häälekõlaga teisteni. Kui siis maavärin kõik vabastas, ei mõelnud nad, kuidas oma nahka päästa, nad ütlesid valvurile. „Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!“

Selle mõju valvurile oli kahe apostli jaoks ilmselt üsna jahmatamapanev. Valvur nõudis kohe teadmist, kuidas saaks ta olla sama kartmatu nagu nemad. (Pääste tähendab ohutut, terviklikku.)

Kogu öö jutustasid Paulus ja Siilas neile lugusid. (Mis sa arvad, missuguseid? Missuguseid oleksid sina rääkinud?) Enne hommikut oli veel üks perekond Jumala karjaga ühinenud ja nad tähistasid seda pidusöögiga.

Mil moel on meie tänapäevased ristimised selle looga sarnased või sellest erinevad?

Kõigi Jumal, Sa tegutsesid juba selle vangivalvuri ja tema pere juures. Sina teadsid, millal nad on „lõikuseks“ valmis. Kui mina oleksin olnud sinna vangi pandud, siis ma ei tea, kas ma oleksin mõelnud oma valvurile ja teistele vangidele või iseendale. Aita mul täna jälgida teiste nägu, avastada nende vajadusi ja neid teenida! Nagu Sina.

Jaga Facebookis