Juutide kuningas

Avaldatud 22.2.2021, rubriik Päeva sõna

Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles. Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide kuningas“, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.““ Pilaatus vastas: „Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud.“ Johannese 19:20−22

Kui vihane rahvamass Jeesuse Pilaatuse juurde tõi, küsis Pilaatus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?“ (Johannese 18:29) Algne süüdistus, mille esitas ülempreester ise, oli jumalateotus. Kuid neil ei olnud poliitilisi volitusi surmanuhtluse määramiseks. Nad teadsid, et roomlaste jaoks on jumalateotuse süüdistus tühine; roomlased lihtsalt ei hoolinud juutide religioossetest eeskirjadest. Kui rahvas ütles Pilaatusele, et Jeesus on „kurjategija“ (salm 30), pidas ta süüdistust tühiseks. „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!“ (salm 31)

Siis muutsid nad taktikat ja apelleerisid Rooma impeeriumi poliitilisele stabiilsusele. „Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele“ ütlesid nad Pilaatusele. „Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.“ (Luuka 23:2) Roomlaste jaoks oli keisri autoriteedile väljakutse esitades kuningriigi loomine surma väärt kuritegu.

Sellest see irooniline silt Jeesuse pea kohal. Mõned religioossetest juhtidest olid muretsenud, et Jeesuse jutlustamine toob Iisraeli rahva peale roomlaste viha. Nad ihkasid Rooma impeeriumi kukutada, et neid valitseks See, kes istub Taaveti troonile, kuid nad ei olnud nõus, et Jeesus on Messias, see Kuningas, keda nad olid oodanud.

Esitades Jeesuse vastu mässule õhutamise süüdistuse, tegid nad tegelikult koostööd Rooma riigiga ja tunnustasid selle ülemvõimu ning nimetasid keisri oma kuningaks. Kui Pilaatus neilt küsis: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?“, vastasid ülempreestrid uskumatult: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser.“ (Johannese 19:15)

Sellest tuleneb küsimus meile tänapäeval: kas Jeesus on tõesti meie Kuningas või tunnustame Teda ainult siis, kui see meie soovidega sobib? Kas oleme oma isiklikus, sõnadeta protestis Jumala ilmutatud tahte vastu valmis Jeesuse pea kohale riputama silti, mis avaldab selle maailma jumalale suuremat austust kui Temale? Kas sarnaselt rahvahulgale, mis käratsedes nõudis sildile täiendust, ütleme, et Jeesus ütleb end Kuninga olevat või ütleme meie, et Ta on Kuningas?

Sellel on väga suur vahe.