Sissejuhatus tähendamissõnasse pillavast Jumalast

Avaldatud 22.5.2017, rubriik Päeva sõna

Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!“ Luuka 15:1, 2

Oleme jõudnud peatükini, mida võiks pidada üheks mu lemmikpeatükiks Piiblis – Luuka 15. peatükini, kus kirjeldatakse elavalt kadunud olekut ja leidmist mitme nurga alt. Tähtsal kohal on kadunud lammas, kadunud münt ja kadunud poeg. Kuid meil jääb peatüki mõte mõistmata, kui me ei näe selle peategelast – suurt „Leidjat“, keda Timothy Keller nimetab „pillavaks Jumalaks“, Jumalaks, kes riskib iseendaga ja jagab ohtrasti armu rumalatele lammastele, arututele müntidele ja mässumeelsetele poegadele; Jumalaks, kes armastab ja annab iseennast ülemäära.

Luuka 15. peatüki keskne isik on Jumal ning selle tähenduse avamise võtmesõna on „nurisemine“. Jeesus esitab kolm tähendamissõna peatükis koos kirjatundjate ja variseride nurisemisega sellepärast, et Jeesus võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega (salm 2). Peatüki viimane stseen on vanem poeg nurisemas ja kaebamas armu pärast, mida isa osutas nooremale, üleannetule vennale.

Nurisemine on üleüldse evangeeliumiloos oluline sõna. Näiteks Luuka 5:30 leiame juudi juhid nurisemas jüngrite ja Jeesuse üle, sest nad seltsisid inimestega, kes vajasid päästet. Ja Luuka 19:7 nurisesid nad seetõttu, et Jeesus läks Sakkeuse majja. Ja siis on veel muidugi tuntud kirjakoht Ilmutuse 12:10, mis nimetab kuradit süüdistajaks, kõigi nurisejate isaks.

Kuigi nurisemise mõte raamistab Luuka 15. peatüki tegevuspaika, on peatüki keskne teema kolm tähendamissõna, mis kõik käsitlevad rõõmustamist.

Selles peatükis on kolme laadi kadunud olemist, kahte tüüpi otsimist ja kaht moodi vastus Jumala armule. Laseme tähendamissõnadel avada erinevad kadunud olemised ja leidmised. Kuid me peame vaatama ka kaht tüüpi vastajaid. Jeesuse sõnul on koguduseliikmeid kaht tüüpi: rõõmustajad ja nurisejad. Viimasesse kategooriasse kuuluvad need, kes alati kaeblevad teiste koguduseliikmete, jutluse, pastori ja üksteise üle. Nad ei näe Jumalat, sest on alati keskendunud sellele, mis on valesti. Ja siis on rõõmustajad, kes laulavad vaimustunult ja palvetavad ülevoolavalt. Miks? Sellepärast et nad tunnevad, kuidas pillava Jumala arm nende hulgas tegutseb. Vaatenurk määrab selle, mida näeme.

Jaga Facebookis