Mõtted tänaseks
Nahumi raamatu kolm peatükki ei ole väga meeldiv lugemine. Umbes poolteist sajandit pärast seda, kui Niineve linn oli Joona kuulutuse tõttu Jumala poole pöördunud, oli see taas muutunud kurjuse ja julmuse keskuseks, kus ei olnud mõju Jumalal ega Tema käskudel. Nahum kuulutas ette selle „veresüüga linna“ (Nahumi 3:1) täielikku hävingut. Umbes sada aastat hiljem täitus tema prohvetikuulutus. Kui Aleksander Suur möödus sõjaretkel itta sellest kohast, kus kunagi oli Niineve, siis ei olnud ta sellest isegi teadlik, nii põhjalikult oli Niineve kaardilt pühitud.
Nahumi prohvetikuulutus on kristallselge. Jumala kannatlikkus oli otsa saanud. „Issand on pika vihaga ja rammult suur“, kuid Ta „ei jäta kedagi karistamata“ (Nahumi 1:3). Nahum ütleb Iisraeli Jumala kohta: „Issand on kättemaksja ja püha vihaga Jumal.“ (salm 2) Ta tõdeb kaastundlikult, et keegi ei suuda „seista tema sajatuse ees“ (salm 6).
Kuid prohvetil on veel midagi öelda. Ta lisab kohe: „Issand on hea, varjupaik hädaajal, ja ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad.“ (salm 7) Need sõnad kirjeldavad Jumala ainulaadsust ja seda, et kui Tema õiglus rakendub, on Tema headus, armastus ja andestus vaid siira palve kaugusel.
Minu palve
Kõigeväeline Jumal, aita mul alati mõista, et Sina oled hea ja täis armastust ning mida iganes Sa teed, on see alati meile lõpuks hea!
In English