Lahang: surm murtud südame tõttu

Avaldatud 22.10.2017, rubriik Päeva sõna

Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks − sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett. ... Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.“ Ja veel teine kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.“ Johannese 19:31−37

Ühel meesjüngril oli julgust jääda Jeesuse risti juurde. See oli sama jünger, kes oli söandanud siseneda ülempreestri õue Jeesuse esimese kohtuprotsessi õhtul. Pole ime, et Johannesel oli selle jüngri maine, keda Jeesus armastas. Tal oli julgust jääda Temaga isegi siis, kui ametivõimud teadsid, et ta on Jeesuse siseringist.

Neid fakte meeles pidades pole üllatav, et Johannesel on oma evangeeliumis teatada millestki, millest teised kolm ilmselt ei teadnud. Ta kinnitab öeldu tõesust viidates, et ta nägi seda oma silmaga.

Esimene sündmus, millest ta kirjutab, on kurjategijate jalaluude murdmine. Kui roomlased jätsid ristil kannatava inimese päevadeks rippuma ja viskasid siis surnukeha raisasööjatele söömiseks, siis juudi tavad olid halastusrikkamad. 5. Moosese raamatus on sätestatud: „Kui kellegi peal on surma väärt patt ja ta surmatakse ning sa pood ta puusse, siis ei tohi ta laip jääda ööseks puusse, vaid sa pead ta selsamal päeval kindlasti maha matma.“ (5Ms 21:22, 23)

Seega polnud juhus, et juudi juhid nõudsid ristilöödud meeste ristilt mahavõtmist. Aga sel korral oli see veelgi olulisem, sest järgmine päev oli suure tähtsusega hingamispäev, mil langesid kokku iganädalane hingamispäev ja paasapüha päev.

Veel elusolevate kurjategijate elu lõpetamise karm meetod oli puuvasaraga nende jäsemete purustamine, kuni nad surid. Aga Jeesus oli juba surnud.

Tema surmas veendumiseks torkas sõdur oda talle rindkeresse. Selle tulemusena voolas välja veri ja vesi. Surnud inimesed tavaliselt ei veritse. Aga on arvatud, et südame rebenemise korral seguneb veri südant ümbritsevas südamepaunas oleva vedelikuga. Kui see nii oli, siis odatorge tabas vedelikukotti, mis näitas, et Jeesus ei surnud füüsilistesse vigastustesse, vaid rebenenud südame tõttu, kui Ta kandis maailma patte.

Jaga Facebookis