MUUDETUD ELU VIIES ÕPPETUND

Avaldatud 23.10.2014, rubriik Päeva sõna

Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. Rm 13:8

Roomlastele 13:8 toob meid muudetud elu viienda õppetunni juurde. Tegelikult võime salmides 8–10 kirjutatut käsitleda muudetud elu vundamendina. See vundament on kristlik armastus – selles on Jumala käsu keskne tähendus. Roomlastele 12:20 andis meile varem käsu armastada vaenlasi ja lasta Jumalal tegelda kättemaksuga. Siin, Roomlastele 13:8–10 liigub Paulus tagasi armastuse teema juurde, rõhutades ligimesearmastust. 12. peatüki lõpu ja tänase teksti vahel kirjutas apostel maisest valitsusest kui Jumala ühest tööriistast, mis tasub kätte neile, kes halba teevad (Rm 12:19–21; 13:4). Arutelu riigi kohta lõpetab ta kristlaste kohustusega maksta makse (Rm 13:6, 7). Võlga on kirjas roomlastele mitu korda mainitud. Roomlastele 1:14 räägib võlast evangeeliumi kuulutamisel. Roomlastele 8:12–17 viitab kristlaste võlale Püha Vaimu ees, kes aitab neil püha elu elada, ning Roomlastele 13:6, 7 märgib ära, et meil on võlg riigi ees maksude näol.

Sellelt võlalt liigub Paulus sujuvalt edasi meie võlale kaasinimeste suhtes. Paulus liigub ametlikult võlalt isiklikule võlale. Nende kahe vahel on väga suur vahe. Maksud on lõplikud. Me saame arve ja kui me maksame, siis maksame kõik ära. See asi on siis kuni järgmise arveni korras. Kuid armastuse võlg on lõpmatu. Me ei suuda seda kunagi lõplikult tagasi maksta. Kristlased ei saa kunagi lõpetada kellegi armastamist ja öelda: „Ma olen nüüd küllalt armastanud.” Paulus ütleb, et armastuse võlg jääb alatiseks tasumata. See tekitab minus ebamugavust. Ma tahaksin oma võlad kustutada, nii et ma võiksin end lõdvaks lasta ja olla mina ise. Ma tahaksin teada oma piire. Oleks ju väga hea teada, millal ma näiteks olen küllalt armastanud toda vastumeelset koguduseliiget, nii et ma võiksin nüüd talle öelda, mis ma temast arvan. Pauluse vastus sellele soovile on samasugune, mille Jeesus andis Peetrusele, kui Peetrus küsis, kas ta võib lõpetada oma ligimesele andestamise. Vastus on: ei iial. Nii nagu Jumala armastus minu vastu on lõpmatu, nii olgu ka minu armastus ja hoolitsus inimeste vastu minu ümber lõpmatu.

Jumal, palun anna mulle armu elada Sinu armastuse järgi.

Jaga Facebookis