Seesama Jeesus, kes juhtis pilvesambasse mähkunult heebrealaste hulki, on meie juht. Tema, kes andis Iisraelile õiglased ja head seadused, on rääkinud meile sama kindalt kui neile. Meie heaolu ja õnn sõltuvad meie vankumatust kuulekusest Jumala seadusele. Piiratud tarkus ei suuda täiustada ühtki selle püha seaduse sätet. Mitte ühtki neist kümnest käsust ei saa rikkuda ilma taeva Jumalale truudust murdmata. Seaduse iga kriipsu ja täpikese järgimine on olulise tähtsusega meie enda õnne ja kõigi meiega seotud inimeste õnne jaoks. „Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.“ [Psalmid 119:165] Ometi esitavad piiratud loodolevused seda püha, õiglast ja head seadust inimestele kui orjaiket, mida nad ei suuda kanda! Patustaja ei suuda näha Jumala seaduse ilu.
Selle seaduse alusel mõistetakse kohut kogu maailma üle. See ulatub isegi südame mõtete ja kavatsusteni ning nõuab puhtust kõige salajasemates mõtetes, soovides ja kalduvustes. See kohustab meid armastama Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. Ilma selle armastuse rakendamiseta on kõrgeimgi usutunnistus vaid silmakirjalikkus. Jumal nõuab igalt inimperekonna liikmelt täiuslikku kuulekust oma seadusele. „Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.“ [Jaakobuse 2:10]
Kõige väiksemgi kõrvalekaldumine sellest seadusest, olgu hooletusest või tahtlik üleastumine, on patt ning iga patt asetab patuse Jumala viha alla. Uuendamata süda vihkab Jumala seaduse piiranguid ning püüab selle pühadest nõuetest vabaneda. Meie igavene heaolu sõltub Jumala seaduse õigest mõistmisest, sügavast veendumusest selle püha olemuse kohta ja varmast kuulekusest selle nõuetele. Inimesed peavad jõudma patutundmisele, enne kui nad tunnevad vajadust Kristuse järele. … Need, kes tallavad Jumala seaduse jalge alla, on hüljanud ainsa vahendi, mis määratleb patuse jaoks patu. Nad teevad suure petise tööd. − The Signs of the Times, 3. märts 1881.
In English