„Kes ta siis selline on?“ „Kes see mees on?“ Selle küsimusega olid jüngrid maadelnud sellest ajast peale, kui nad hakkasid Jeesusega koos käima. See on üks proovikividest ka meie jaoks tänapäeval.
Tänases tekstis leiame Jeesuse ja Tema järelkäijad neid tabanud raevukas tormis Galilea järvel. See järv asub umbes 200 meetrit allpool merepinda ning seda ümbritsevad igast küljest künkad ja mäed, mis on ida pool eriti järsud. Vähem kui 50 km kaugusel kirdes asub 2800 m kõrgune Hermoni mägi. See Hermoni mäelt pärineva külma õhu ja madalikult pärineva sooja õhu vahetumine võib tekitada ootamatuid ägedaid torme isegi täiesti selgena näival päeval. Sellisest olukorrast leidsid end jüngrid.
Ja Jeesus magab. Ta ei olnud üliinimene, vaid samasugune nagu meie – teda väsitas rahvahulkade tunglemine ja elu sagin. Ta oli tõepoolest üks meist ja suudab seepärast meie nõrkustele kaasa tunda (Hb 4:15; 2:17).
Aga sel ajal, kui Tema magas, olid jüngrid end hirmu ja enesehaletsusega üles keeranud. „Kas sa üldse ei hooli, et me hukkume?“ karjusid nad Teda sügavast unest äratades (Mk 4:38).
Ta hoolis. Ta sõitles tuuli ja tormi ning ka jüngreid usu puudumise pärast. Tulemus: rahu nii merel kui ka nende südames.
Kuid nende meeste jaoks oli mere rahustamine hämmastav. „Kes ta küll on, et tal on võim looduse üle?“ olid nad sunnitud küsima. See kogemus oli ülitähtis nende arengus, mõistmaks, keda nad järgivad, sest Vanas Testamendis oli Jahve (Jumal) ainuke, kel oli vägi loodusjõude summutada ( Ps 6:8; 89:10; 104:6, 7; Js 51:9, 10). Jeesuse võim looduse üle aitas jüngritel täielikumalt mõista, et Ta oli tõepoolest „Jumal meiega“, Vana Testamendi Jahve.
Hea sõnum on, et Jeesus, kes päästis jüngrid tormist, on ikka veel võimas. Tema järelkäijatena ei ole meil pikemas perspektiivis midagi karta, sest me teenime Issandat, kellel on mõjuvõim. Me ei seisa iial elu katsumustega silmitsi üksinda. Kuigi mõne ohu korral tundub, et Ta magab, on Ta siiski vägev päästma.
In English