Ükski mees, naine ega noor ei suuda saavutada kristlikku täiust ja samas Jumala Sõna uurimist hooletusse jätta. Sõna hoolikalt ja hoolsalt uurides peame kuuletuma Kristuse ütlusele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu − ja just need on, mis tunnistavad minust.“ [Johannese 5:39]See uurimine võimaldab õppijal jälgida täpselt jumalikku Eeskuju, sest Pühakiri tunnistab Kristusest. Eeskuju jäljendamiseks tuleb seda sageli ja hoolikalt vaadelda.
Kui inimesed tutvuvad Lunastaja looga, avastavad nad endas iseloomupuudused ja nii suure erinevuse Kristusest, et nad mõistavad, et ei saa ilma tohutu suure muutuseta oma elus Tema järelkäijad olla. Sellegipoolest uurivad nad edasi sooviga olla oma suure Eeskuju sarnane. Nad püüavad tabada oma armastatud Õpetaja välimust ja meelsust. Vaadates nad muutuvad. „Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale.“ Jeesuse elu ei saa jäljendada Temast mööda vaadates või Teda silmist kaotades. Täiuslikule Eeskujule lähemale jõudmiseks on vaja tõsiseid, sihikindlaid pingutusi, usku ja armastust, on vaja mõtiskleda ja rääkida Temast ning püüelda puhastatud maitsemeele ja ülendatud iseloomu poole.
Kui tähelepanu on kinnitatud Kristusele, siis saab Tema puhas ja laitmatu olemus südamele kalliks nagu „silmapaistvaim kümne tuhande hulgast“, „läbi ja läbi armas“. [Ülemlaul 5:10, 16] Isegi alateadlikult jäljendame seda, millega oleme tuttavad. Kui me tunneme Kristust, Tema sõnu, Tema harjumusi ja Tema õppetunde ning taotlema neid iseloomu voorusi, mida oleme nii hoolikalt uurinud, täidab Õpetaja vaim meid sellega, mida oleme nii väga imetlenud. …
Südamele räägitud Jumala Sõnal on elustav vägi ja need, kes leiutavad vabandusi, miks mitte seda tundma õppida, jätavad Jumala nõudmised paljuski arvestamata. Iseloom mandub ning sõnad ja teod on tõele häbiks. − The Review and Herald, 28. november 1878.
In English