Lepitusteenistus

Avaldatud 25.2.2021, rubriik Päeva sõna

Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi. Ka teid, kes te varem olite Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega, on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi, et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette. Kiri koloslastele 1:19−22

Näitleja Morgan Wallace’ile omistatakse tavaliselt nüüdseks kuulus ütlus vaidluste kohta. „Vaidlusel on kolm poolt,“ ütles ta, „sinu pool, minu pool ja õige pool.“ Igaüks, kes on pikaajalises vaidluses osalenud, teab, et tal oli õigus. Aja jooksul läheb ärritus suuremaks ning väikesed probleemid ja kontekstist välja rebitud ütlused kasvavad ebaproportsionaalselt suureks ning seda süüdlasemaks iga osapool muutub.

Harva on üks osapool täiesti süütu. Kõik vajavad lepitamist. Kuid tahtmatult kannavad paljud meist sama oletuse meie vaidlusesse Jumalaga: kui inimkonna ja Looja vahel on kuristik, siis peab süü lasuma mõlemal poolel! Me võtame meie enda vastuhaku põhjustatud valu ja kannatused ning kipume need Jumala süüks panema. Sadu aastaid on Ta vaikselt talunud paljude ebaõiglast rusikate vibutamist Tema suunas.

Aga sa märkad, et kui Piibel räägib lepitusest, ei ütles see kunagi, et Jumalat on vaja lepitada. Jumal on süütu osapool, meil ei ole Tema suhtes mingeid põhjendatud nõudmisi. Sina ja mina oleme „võõrdunud ja vaenlased“, ainus süüdiolev osapool vaidluses veatu Loojaga.

Me vajame lepitust Jumalaga, mitte vastupidi. See peaks olema täielikult meie ülesanne − parandada kuristik, mis laiutab meie ja taevase Isa vahel. Kuid Jumal teab, et me ei suuda lõhet ületada. Meie süda on patust niivõrd rikutud, et me ei suuda olukorda parandada. Mida teeb siis Tema? Ta võtab initsiatiivi seal, kus meie ei suuda, ja lepitab meid Temaga.

Kuidas Ta seda tegi? Ta tuli vaidluses meie poolele ja kandis meie süüd, kuigi Ta on täiuslikult süütu. Ta sai üheks meist – inimeseks – ja elas täiuslikku elu. Ta täitis seaduse nõuded ja pakub nüüd ennast sinu Asemikuks, seisma sinu kohal. „Kristuse õiguse kaudu,“ selgitab Ellen White, „seisame kõik Jumala ees andeks saanuna, nagu ei oleks me kunagi pattu teinud.“4

Kas saaks olla selgem, et ilma Jeesuseta oleme kaitsetud ja lootuseta? „Midagi ei ole küll Sulle, Issand, tuua mul,“ kõlavad ühe vana laulu sõnad. „Kristus, kindel kalju Sa, end Su rüppe peidan ma!“5

Jaga Facebookis