Kui vaadata seda, kes on põhilised andjad, siis nende hulgas ei ole palju jõukaid. On inimesi, kellel on palju, aga kes ei mõtle kunagi abivajaja peale. Sest tihti on asjalikul ja tugeval inimesel õigustatud arusaamatus, et miks mõned ikka nii saamatud on.
Siis on neid, kes on ise pidevad abivajajad. Ja kui neil peaks ka rohkem olema, siis kulub see ikka ainult iseendale.
Ning siis on inimesed, kes annavad.
Paulus julgustas Korintose linna kristlasi koguma annetusi Jeruusalemma vaeste heaks. Ta võis neile kinnitada, et Jumal annab igaühele oma toiduseks ning ka jagamiseks. „Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: „Ta on jaganud, andnud vaestele, Tema õigus kestab igavesti.“ Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja.“ (2Kr 9:8–10)
Alati on ka neid inimesi, kes lihtsalt heldeid andjaid ära kasutavad. Kuid nende pärast ei peaks me andmisest loobuma. Põhjuseid, miks mitte anda, võime leida alati. Sõltuvalt oma võimalustest tajuvad inimesed vaesuse põhjuseid ka erinevalt.
Ivo Käsk
In English