Teine ründav tähendamissõna viib sündmuste järgnevuse hiiglasliku sammu võrra edasi. Sellal kui kahe poja tähendamissõna kujutas juudi juhtide vastuseisu passiivses olekus, on see aktiivses olekus – niivõrd aktiivses, et see viitab nii prohvetite hülgamisele kui ka poja tapmisele. Juudi kuulajal olnuks viinamäe kirjelduses peaaegu võimatu mitte tähele panna vihjet Jumala väga armastatud Iisraelile. Jesaja 5:1−7 kirjeldab seda viinamäge üsna sarnaste sõnadega, mida kasutab Jeesus. Kuid Jesaja raamatus on viga viinapuudes, siin aga rentnikes. Mõlemal juhul on ebaõnnestumise tagajärjeks jumalik kohtumõistmine.
Rentnike tähendamissõnast saame mitu õppetundi. Esimene on, et Jumal on pikameelne. Ta ei saada kedagi rentnike juurde vaid üks kord, vaid jätkuvalt. Ta ei loobu oma lastest kergesti. Teine õppetund on sama ilmselge – rentnike pahelisus. Kui evangeeliumiloo peateema on Jumala armastus, siis vastandteemaks on selle armastuse hülgamine inimkonna poolt. Nii tähendamissõna kui ka ajaloo tragöödia on selles, et väga sageli on olnud Jumala enda valitud rahvas see, kes on Tema lähenemiskatsed põlglikult tagasi lükanud.
Kolmas õppetund on Poja saatmise tähtsus ja otsustavus. Ometi tapavad rentnikud isegi Tema. Tähendamissõna kujutab seda tegu kui määravat, mis toob neile kohtuotsuse.
Neljas õppetund on, et kuigi Jumala kohtuotsus võib viibida, on see sellele vaatamata kindel ja pöördumatu. Matteuse 21. peatüki kohtuotsus rentnike kohta läheb täide Jeruusalemma hävitamisega.
Tähendamissõna viies õppetund on Jumala riigi üleminek Iisraeli rahvalt uuele rahvale. „Seepärast ma ütlen teile,“ ütleb Jeesus kõige selgesõnalisemas väites sel teemal, „Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.“ (Mt 21:43) See uus rahvas on kristlik kogudus, mis on pärinud juudi lepingutõotuste ja -kohustuste jätkumise.
Aidaku Jumal oma uuel rahval mitte ilmutada samasugust pahelisust, nagu oli vanal.
In English