Mõtted tänaseks
Paljudele inimestele meeldib saada koht ajalooraamatutes kui teatud vägitüki esimene sooritaja. Kes oli esimene inimene, kes jõudis põhjanabale? Selle au pärast võistlevad mitmed kandidaadid, aga kõige tõenäolisemalt oli esimene põhjanabal seisnud inimene Robert Edwin Peary, kuid me ei saa iial täiesti kindlad olla. Kes oli esimene eurooplane, kes jõudis „uude maailma“? Kas see oli tõepoolest Christoph Kolumbus 1492. aastal? Võib-olla, kuid on ka rohkelt teisi teooriaid? Kes leiutas trükikunsti? Kas see oli hollandlane Laurens Janszoon Coster? Või osutub selle au osaliseks sakslane Johannes Gutenberg?
Kuid mõne „esimese“ asjaga ei ole kahtlust. Kahtlemata oli Neil Armstrong esimene inimene, kes 1969. aastal oma jala Kuule tõstis. Samamoodi ei ole mingit kahtlust selles, kes oli esimene mõrvar. See oli Kain. Ta ei tapnud oma venda õnnetute asjaolude tõttu. Samuti ei alanud see tähtsusetust eriarvamusest, mis siis täiesti kontrolli alt väljus. Ohver ei olnud ka anonüümne isik, kes juhtus ette jääma. See oli ettekavatsetud tapmine ja mis veel hullem, see oli vennatapp. „Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!“ Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.“ (1. Moosese 4:8)
Kain oli esimene, kuid see ei anna talle õigus saada koht mingil autahvlil. See tähendas tema langust. Kõik esikohad ei ole ihaldusväärsed!
Minu palve
Issand, Sa tead, et sageli ihaldame olla esimesed. Aita meil olla teadlik, et alati ei ole hea ihaldada esimene või parim olla!
In English