See salm on lähedalt seotud Rm 8:33-ga, mis küsis, kes võib süüdistada Jumala valituid. Selle küsimuse vastus on, et kuigi paljud tahaksid süüdi mõista, pole keegi võimeline püsivat süüdistust esitama.
Miks? Paulus ütleb: sest Kristus on meie poolel. Tuletage meelde, et Kristus ütles meile, olles siin maa peal: „Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte” (Jh 5:22), seega, kuigi me „kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees”, et anda vastust oma elu kohta (2Kr 5:10), pole kristlastel (neil, kellel on läbi Jeesuse jätkuv ususuhe Jumalaga) mitte midagi karta.
Miks? Selle pärast, et Ta (1) suri nende eest, (2) tõusis surnuist üles, (3) istub Jumala paremal käel ja (4) kostab praegu kristlaste eest ning on nende taevane Ülempreester. Vaatame iga põhjust eraldi. Esiteks, Kristus suri nende samade pattude pärast, mis muidu mõistaksid kristlase süüdi. Nagu Paulus märkis korintlastele, Ta tegi „patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees” (2Kr 5:21). Kristus andis oma elu oma järgijate pattude eest. Selle tulemusena, pole „nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1). Ta ei keera ringi ja ei kuuluta välja kohtuotsust oma järgijate vastu nende pattude pärast, mille eest Ta suri. Ta võttis karistuse nende eest, kes on „Temas”, enda peale.
Teiseks, Kristus mitte ainult ei surnud kristlaste eest, vaid „äratati ka üles”. Pane tähele, et „äratati üles” on passiivne tegusõna, seega tähendab, et Ta mitte ainult ei tõusnud, vaid et Isa äratas Ta üles, näidates Ta ohvri vastuvõtmist.
Kolmandaks, Kristus on „Jumala paremal käel”, taevase kuningriigi aukohal. Neljandaks, Kristus on meie Vahemees. Ta on meie taevane Ülempreester, kes „võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda” (Hb 7:25).
Kui Kohtunik on meie poolt, pole mingit võimalust, et meid süüdi mõistetakse. Me oleme kaitstud Jeesuses.
In English