Mõtted tänaseks
Eliifas on üks Iiobi sõpradest, kes tuli kaugelt. Eliifas on esimene ja Teemanist pärinevana ilmselt edomlane. Kuidas Iiob ja Eliifas sõbraks said, ei ole kirja pandud. Koos kahe teise sõbraga otsustab Eliifas Iiobit külastada kohe, kui kuuleb kõigist hädadest, mis Iiobile kaela on sadanud. Pärast seda, kui nad olid terve nädala istunud Iiobi kitsikusega silmitsi, algab vestlus. Eliifas räägib esimesena, kui Iiob vaikuse katkestab. Kolmes kõnes üritab ta selgitada Iiobi kannatuste põhjust. Eliifas viitab erilisele kogemusele − võimalik, et unenäole −, mille ta sai. Kogemus tegi talle selgeks Iiobi õnnetuse peamise põhjuse (Iiobi 4:12−21). Kõne jätkudes muutuvad tema argumendid teravamaks. Tema arutelu on õpetuslik. Ta arvab, et tal on õigus oma mõtteid väljendada, sest Jumal ilmutas talle olukorra! Ta võtab selle kokku nii: ükskõik missugune tragöödia meid tabab, see on otseselt valesti tehtud asjade tulemus.
Eliifas ei olnud esimene ega viimane inimene, kes niimoodi mõtleb. Mööndavasti on seos patu ja kannatuste vahel, mida peame selle patu pärast taluma, kuid ei ole sellist otsest seost, nagu väidab Eliifas. Ja Eliifase käsitlusviisis on veel üks probleem. Kui inimesi on tabanud valu ja õnnetus, ei vaja nad õpetuslikke teooriaid. Nad vajavad armastust ja lohutust. Selles vallas oli Eliifasel aga väga vähe pakkuda.
Minu palve
Tänan Sind, Issand, et Sa oled suur Lohutaja! Õpeta mind, kuidas ma saaksin abivajajaid lohutada, selle asemel et neid hukka mõista!
In English