Kirjutan siin ainult jutlusetunnist. Jumalateenistuse alguses luges T. Wilson ette Ameerika presidendi B. Obama tervituse adventkristlastele. Oma läkituses märkis president Obama, et adventkirik on edastanud visiooni toita näljaseid, lohutada hädasolijaid ja tuua rahu sinna, kus on konfliktid. T. Wilson tänas oma poolt Ameerika valitsust ja valitsusi kogu maailmas, kes seisavad reliogioosse vabaduse eest.
Seejärel tutvustas uus Peakonverentsi peasekretär vend Ng (Singapurist, Hiina päritoluga) T. Wilsoni. Ta alustas presidendi vanaisast, kes oli oma elu jooksul nelja divisjoni president, kaasa arvatud meie divisjon, TED. Isa oli 14 aastat Põhja-Ameerika divisjoni president ja 12 aastat Peakonverentsi president. Ng lisas, et T. Wilson on ühe naise mees, tal on 3 tütart ja 2 lapselast, ta on pühendunud adventkristlane ja, mis kõige tähtsam, Jumala laps.
T. Wilson kõigepealt tänas koori ja orkestrit, kes muusikapalaga olid toonud meid risti jalamile, kus me leiame päästmise. Ta meenutas ka tänuga oma vanemaid, kes on juba 90 aastased, ega saanud oma vanuse tõttu ise kohal olla.
Just praegu sain sõnumi, et vähemalt kaks inimest Eestist vaatasid seda kõnet. Mul on väga hea meel ja ma loodan, et enamus saab seda ise vaadata, sest ma ei suuda siin väheste ridadega edasi anda kogu seda terviklikku sõnumit, mida vend Wilson edastas. Aga ma märgin ära mõned põhilised punktid, mida jõudsin endale üles kirjutada.
Seitsmenda Päeva Adventistide kirik on teel taevasse ja on peaaegu kodus. Jeesus tuleb varsti. Kuigi meie kogudus koosneb inimestest, kes tulevad paljudest erinevatest kultuuridest, seob Kristuse kultuur meid üheks. Wilson palus kuulajaid mitte tõsta kõrgeks käskjalga, vaid Kristust, seepärast mitte aplodeerida, vaid vastata aamen sellele, mis on eriliselt südamesse läinud.
Vend Wilson ütles, et me oleme Jumala ülejäänute kogudus, et tõsta kõrgele Kristust kolmeingli kuulutuses ja kuulutada Tema peatset tulekut. Ta tsiteeris E.G. White'i sõnu (Tunnistused 7.kd), et Seitsmenda Päeva Adventistid on Jumala poolt valitud saadikud Tema viimseks päästmistööks selles maailmas. Vend Wilson jätkas, et see on kogudus, kes peab kõiki kümnet käsku, kaasa arvatud neljandat, mitte ainult kui Jumala loomistöö mälestusmärki, vaid kui ka märki viimasest suurest võitlusest. Ilmutuse 14: 6-7 ütleb, et tuleb kummardada Jumalat, kes on kõige Looja. Kummardades ja teenides Teda hingamispäeval näitame me üles lojaalsust oma Loojale. Ilmutuse 14:12 kirjeldab Jumala rahvast, kes elab enne Kristuse tagasitulekut, kes peavad Jumala käske ja jäävad ustavaks Jeesusele. Me usume õigeksmõistmisesse ja pühitsusse. Kuid me ei otsi päästmist läbi teguda vaid läbi armu; me saame õigeks usu läbi. Läbi Jeesuse lunastava vere ja Tema lunastava teenistuse taevases pühamus praegu meie eest, tuleb päästmine igale kahetsevale patusele. Heebrea 4:16
Me peame hoiduma kahest äärmusest - enesehellitamisest ja enesele toetumisest.
Vend Wilson kutsus meid üles uuesti lugema raamatut Tee Kristuse Juurde. Ta tuletas meelde, et vastavalt Ilm. 19:10 on Jeesuse tunnistus prohvetikuulutamise vaim. Täpselt nii nagu Piibel, ütles vend Wilson, ei ole kunagi vananenud ega iganenud, niisamuti jääb prohvetikuulutuse vaimu poolt kirjutatu alati värskeks ja ajakohaseks. Vend Wilson ütles: Loe seda! Järgi seda! Jaga seda! Üks raamat, mida E.White palus levitada rohkem kui midagi muud, on Suur Võitlus. See oli antud taeva enda poolt. Kuid seda ei tohiks kasutada haamrina, millega teistele pähe anda.
Sõna 'ülejäänud' ei tohiks kasutada teisi väljalülitavalt. Me peame olema alandlikuimad inimesed maa peal. Palume, et Jumal võiks muuta meid alandlikeks, lihtsateks inimesteks.
Adventkuulutus on eriline, taeva poolt algatatud liikumine. Maailm peab kuulma sõnumit Kristusest inimestelt, kes on Kristuse sarnased - alandlikud ja armastavad, kes alluvad Jumala Sõnale ja Püha Vaimu juhtimisele. Kes alandlikkuses paluvad äratust ja reformatsiooni oma isiklikus elus ja koguduse elus. E.White'le näidati nägemuses, et 1901 aasta konverentsil tahtis Jumal teha suuri asju. Oli vaja ümberkorraldust koguduse struktuuris ja nii see ka toimus. Meil on praegu üldjoontes sama struktuur nagu siis paika pandi. Kuid Jumal soovis välja valada ka oma Püha Vaimu hilise vihma näol, kuid see ei saanud toimuda, sest seal oli uskmatust ja nad ei alandanud ennast. Ärme laseme Jumalal enam kauem oodata. Me soovime minna koju.
E. White ütleb, et tõelise jumalakartuse elustamine on meie suurim vajadus. Me oleme siiralt palunud Jumalalt äratust ja hilist vihma sellel GC sessioonil. Jumal igatseb meis esile tuua Kristuse iseloomu. Filipi 2:5. E.White kirjutab raamatus Kristuse tähendamissõnad (lk 69): Kristus ootab, et avaldada oma iseloomu oma järgijates ja kui Tema iseloom avaldub Tema järgijates, tuleb Kristus tagasi.
Vend Wilson rääkis Iisraeli rahva kogemusest Egiptusest väljumisel, kui ees oli meri, ühel pool kaljud, teisel pool kõrb ja taga vihased egiptlased ja näis nagu ei oleks neil kuhugi minna. Jumal ütles: minge edasi. Jumal võitleb meie eest, kuid meil on vaja Teda usaldada ja järgida Teda alandlikult, olles sõnakuulelik Tema juhtimisele. Ärgem kunagi unustagem, kuidas Jumal on juhtinud adventliikumist minevikus. Ta juhib meid edasi. Meil tuleb tõsta üles Kristust ja alandada iseennast.
Vend Wilson hoiatas meid kaasa minemast liikumistega, millel ei ole kindlat alust Piiblis, nagu müstitsism, fanatism jm. Ta hoiatas meid minemast tagasi paganlike traditsioonide juurde meie teenistusel, mis rõhuvad ainult inimese emotsioonidele. Ta tuletas meelde, et raamatus Valitud Kuulutused hoiatab E. White meid Piibli kõrgema kriitika eest, mis on tema sõnul surmav vaenlane, mis tõstab inimliku teaduse kõrgemale Jumala Sõnast.
V. Wilson ütles, et oma viimasel Generaalkonverentsi sessioonil tuli E.White ette, hoides enda juba värisevates kätes suurt Piiblit, ja ütles: "Brothers and sisters, I commend you this book".
Pastor Wilson palus tõusta kõigil, kes soovivad end uuesti pühendada Jumalale ja koos oma kõrvalolijaga palvetada tõelise äratuse pärast. Ta lõpetas oma kõne õnnistussõnadega.
Sellega lõpetan ka mina oma blogi. Aitäh südamest kõigile, kes lugesid ja ma väga loodan, et hoolimata minu inimllikust nõrkusest ja ebatäiuslikkusest, on Jumal saanud teha oma tööd ka selle läbi.