Stiilne erinevus

Avaldatud 2.8.2022, rubriik Päeva sõna

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie südameis. 2. Peetruse 1:19

Piibli kirjutajad pidid oma mõtteid inimkeeles väljendama. Piibli kirjutasid inimesed. Püha Vaim inspireeris neid inimesi. Inimese puuduliku keelest arusaamise või tõest kõrvalepõiklemises osava inimmõistuse rikutuse tõttu loevad ja mõistavad paljud Piiblit iseenda meeleheaks. Põhjus ei ole Piibli keerulisus. Vastasleeri poliitikud vaidlustavad seaduste kogumi seaduse punktid ning suhtuvad seadustesse ja nende kohandamisse vastandlikult.

Pühakiri anti inimestele mitte pideva, katkematute väljendite ahelana, vaid tükkhaaval üksteisele järgnevate põlvkondade jooksul, nii nagu Jumal oma ettenägelikkuses nägi sobiva olevat inimesele mitmesugustel aegadel ja eri paigus mõju avaldada. Inimesed kirjutasid siis, kui Püha Vaim neid ajendas. Kõigepealt on pung, seejärel õis ja siis vili, maa kannab „esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees“ (Markuse 4:28). Täpselt seda väljendab Piibel.

Pühakirjas ei ole alati täiuslikku järjekorda või näilist ühtsust. Kristuse imeteod ei ole antud täpses järjekorras, vaid vastavalt sellele, millised olid olukorrad, mis nõudsid Kristuse väe jumalikku ilmutust. Piibli tõed on nagu peidetud pärlid. Neid tuleb otsida ja hoolika pingutusega välja kaevata. Inimesed, kes heidavad Pühakirjale ainult pealiskaudse pilgu, räägivad oma pealiskaudsete teadmistega, mida nad väga sügavaks peavad, Piibli vasturääkivustest ja seavad Pühakirja autoriteedi kahtluse alla. Aga need, kelle süda on tõe ja kohusetäitmisega kooskõlas, uurivad Pühakirja südamega, mis on valmis jumalikku sisendust vastu võtma. − „Selected Messages“, 1. kd, lk 19, 20.

Jaga Facebookis