Vastuseis, mida kohtame, võib osutuda meile mitmel moel kasulikuks. Kui vastuseis elatakse hästi üle, siis arendab see voorusi, mis ei oleks kunagi ilmnenud, kui kristlasel poleks olnud midagi kannatada. Hästi talutud katsumuse tulemuseks on usk, kannatlikkus, pikk meel, taevalik meelsus, usaldus Kõigekõrgemasse ja tõeline kaastunne eksijate vastu. Need on Vaimu omadused, mis võrsuvad, õitsevad ja kannavad vilja keset katsumusi ja kitsikust. Kristliku puu otsas kasvavad alati tasadus, alandlikkus ja armastus. Kui sõna võetakse vastu heas ja ausas südames, siis kangekaelsus alistatakse ning usk, mis haarab kinni tõotustest ja loodab Jeesuse peale, tagab võidu. „Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma − meie usk.“ (1. Johannese 5:4)
See, kes avab Pühakirja ja toitub taevamannast, saab osa jumalikust loomusest. Ilma Kristuseta ei ole tal elu ega kogemust. Ta kuuleb Jumala häält taevast ütlemas: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!“ (Matteuse 3:17) See hääl kinnitab talle, et ta on Armastatus vastu võetud. Ja ta teab, et Tema iseloom peab olema nagu Temal, kellest Jumalal on hea meel. Jumal võttis Kristuse täielikult vastu kui meie asemiku, meie käendaja. Pöördugu siis kõik, kes nimetavad Kristuse nime, eemale kogu ülekohtust ja saagu Kristusega üheks iseloomus, et Jeesusel ei oleks häbi meid vendadeks nimetada.
Tema, kellesse me usume, on tõestanud, et Ta on abimees hädaajal. Kui me jääme Temasse, muutume aina enam ja enam Tema sarnaseks. „Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse [mis tähendab iseloomust iseloomu]. Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ „Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!“, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.“ (2. Kiri korintlastele 3:18; 4:6) − The Review and Herald, 28. juuni 1892.
In English