Õndsakskiitmistes pole mitte kõik roosiline. Ka seal on varjukülg nagu ka evangeeliumil nende jaoks, kes selle hülgavad.
Jumal saab meid üksnes kutsuda evangeeliumi laua taha, Ta ei saa meid sundida pidusöögist osa võtma. Ja kuigi Jeesus kutsub kõiki inimesi oma päästet vastu võtma, ei sunni Ta selleks kedagi.
Samamoodi on Jeesus rääkinud meile õndsakskiitmiste võrratutest õnnistustest, kuid meil tuleb ise otsustada, kas need vastu võtta või tagasi lükata. Õnnistuste vastuvõtjaile on antud selged tõotused.
Sama kindel on tulemus headest sõnumitest ja õnnistustest keeldujate jaoks. Näiteks neile, kes keelduvad halastamast, siin maa peal sageli ei halastata ja lõpliku kohtuotsusega jäävad nad kindlasti halastusest ilma.
See viimane punkt ei ole lihtsalt Jumala meelevaldne otsus. Ta soovib, et kõik Tema igaveses kuningriigis oleksid õnnelikud ja tunneksid end seal koduselt. Aga kui ma ei ole endasse imanud Jumala iseloomujooni, ei saa ma olla kodus Tema igaveses kuningriigis.
Lubage seda illustreerida. Mäletan esimest korda, kui õhtustasin koos pastoriga. Sain varakult kutse ja olin terve pika nädala mures. Elasin tollal San Francisco lahes laeval ja see polnud kindlasti tema põhimõtetega kooskõlas.
Enamik asju näib ootamise ajal hullemana kui tegelikkus. Kuid seekord oli vastupidi – ma tundsin end kogu õhtusöögi aja äärmiselt ebamugavalt.
Kui olin mõne aasta pärast pöördunud, jõudsin järeldusele, et kõige hullem, mis võib pöördumata inimesega juhtuda, on see, et ta peab igaviku veetma armastuse Jumala läheduses, kes mitte ainult ei tea iga meie tegu, vaid ka iga mõtet. Selline eksistents oleks hullem kui põrgu. Eelistatav oleks olematus.
Õndsakskiitmiste õnnistused on mõeldud neile, kes liidavad esitatud omadused oma olemusega. Kõik teised jäävad kuningriigist välja.
In English