Igal heal jutlusel on kava. See kehtib kindlasti nii mäejutluse kohta üldiselt kui ka õndsakskiitmiste kohta eraldi.
Oleme juba varem tähele pannud, kuidas iga õndsakskiitmine juhatab sisse järgmise. Oma eksimuste üle kurvastavad need, kes enne on tundnud ära oma vaimuliku vaesuse, ja jõudnud lõpuks sellesse punkti, kus nad muutuvad tõeliselt alandlikuks ja tasaseks.
Sellised tõdemused panevad neid tundma nälga ja janu millegi parema järele – Jumala õiguse järele, mis toob kaasa nii andestava kui ka elumuutva ja jõuduandva armu.
Neljas õndsakskiitmine (nälja ja janu tundmine) moodustab õndsakskiitmiste keskpunkti. Kolm eelmist on tegelenud inimese ja Jumala vahekorraga ja kolm järgnevat tegelevad inimese suhetega teiste inimestega.
Nälgijate ja janunejate tasu on see, et neile antakse küllaga. Aga mida? Õigust, mida nad otsivad! Neile antakse andeks ja nad muudetakse inimesteks, kellel on uus ellusuhtumine.
Osa küllaga antavast on selgelt väljendatud õndsakskiitmiste teises pooles. Neist saavad halastajad, puhtad südamelt ja rahutegijad. Millised õnnistused! Milline muutumine! Millised annid! Ülistatud olgu Issand, ülevoolavate õnnistuste jagaja!
Õndsakskiitmiste ülesehituses on veel midagi olulist. Viies, kuues ja seitsmes õndsakskiitmine vastavad esimesele, teisele ja kolmandale, kusjuures neljas on keskpunktiks. See meenutab mäkkeronimist, kus läheme kolme esimese õndsakskiitmisega mäekülge pidi üles, jõuame neljandaga mäetippu ja tuleme siis teist mäekülge pidi mööda viiendat, kuuendat ja seitsmendat õndsakskiitmist alla.
Seega on halastajad need, kes on tõeliselt aru saanud oma vaesusest vaimus. Ainult siis, kui meil on õige nägemus iseendast, saame näha teisi õiges valguses.
Niisamuti on südamelt puhtad need, kes on enne kurvastanud oma südame ebapuhtuse pärast. Samamoodi on rahutegijad need, kes on muutunud tasaseks.
Suur tõde peitub selles, et Jeesusel on peale õndsakskiitmiste plaani kindel plaan ka minu elu jaoks.
Aita mul, Isa, Sinu plaanist aru saada!
In English