Minu vanavanemad elasid väikeses linnakeses ja lapsena meeldis mul neil külas käia. Linnakeses oli suur haigla ja selle kõrval ujumisbassein ning enamik päevi veetsin seal, sest see oli minu jaoks lõbus. Kuid selles riigi osas oli äkilisi suvetorme, mis võisid üsna ägedad olla. Kohe kui nägin, et pilved hakkavad tumedaks muutuma, jooksin oma vanavanemate kodu poole, mis asus haiglast paari miili kaugusel. Ja alati olin ma kindel, et ema ootab mind.
Jüngrid sattusid ägeda tormi kätte, „tõusis kange tuulispea“ ja nad ei suutnud enam paati valitseda (Markuse 4:37). Neil kogenud kaluritel sai mõistus otsa ja nad olid kindlad, et hukkuvad. Jeesus magas ahtris, padja peal, mis tavaliselt oli tüürimehe istumise all. Polnud kahtlust, et jüngrid olid tormi pärast hirmul, seepärast äratasid nad Jeesuse üles. Markus räägib, et lisaks hirmule heitlesid nad veel millegi muuga, mis ilmneb nende etteheitest Jeesusele: „Nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?““ (salm 38) Nad kahtlesid Jeesuse isiklikus huvis nende vastu, seades kahtluse alla Tema valvsuse nende suhtes. Kas sind huvitab, et me oleme suremas? Et meil pole väljapääsu? Kas sa hoolid? Kui sageli kerkivad meie mõtteisse sellised küsimused, kui satume raskustesse, mida me ei mõista. Kuid Jeesus on alati valvas oma laste suhtes, kes tormi satuvad. Pärast maru vaigistamist pöördus Jeesus nende poole: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?“ (salm 40) Pärast kõike seda, kui te olete olnud minu väe ja armastuse tunnistajad, kahtlete te ikka veel, kas ma hoolin? Kas te ikka veelkahtlete, kas ma tegutsen teie heaks? Tormis peame olema absoluutselt kindlad Jumala hoolitsuses meie eest, sest mis meile muidu jääb? Üks teine autor lisab sõna „isiklikult“ tekstile 1. Peetruse 5:7, et seda tõde omaks võtta: „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab isiklikult hoolt teie eest!“ Ta hoolib isiklikult, ära selles kunagi kahtle. Jah, Ta hoolis nii väga, et suri sinu asemel!
Minu vastus:
In English