Mõtted tänaseks
Arusaadav on, et Sanballat ja teised Palestiina kohalikud võimukandjad ei suhtunud entusiastlikult suure hulga juutide tagasitulekusse Babüloonia vangipõlvest. Olukord oli midagi sellesarnast, mis juhtus siis, kui sionistid asusid „oma riiki“ elama ja rajasid Iisraeli riigi. Lähis-Ida ajalugu viimasel poolel sajandil näitab, kui äärmiselt keeruline on esile kerkivaid probleeme rahumeelsete läbirääkimiste abil lahendada.
Kahjuks Sanballati puhul oli nii, et ta vältis täielikult dialoogi kui probleemi lahendamise vahendit. Selle asemel tegi ta kõike, mida suutis välja mõelda, et Nehemja ja tema rahva tegevust nurjata. Kõigepealt üritas ta naeruvääristada Nehemja alustatud projekti ja teda solvata. Kuulake, mida ütles Sanballat: „Mida need väetid juudid teevad? Kas see peaks neile jääma? Kas nad hakkavad ohverdama? Kas nad juba täna saavad valmis? Kas nad tahavad põlenud kivid rusuhunnikust teha kõlblikuks?“ (Nehemja 3:34) Sanballati ja teiste Nehemja vastaste viha ainult suurenes, kui nad nägid, et hoolimata kõigist probleemidest edenes töö vankumatult. Nad ei suutnud Nehemja tööd nurja ajada mitte lihtsalt sellepärast, et Nehemja oli otsusekindel ega lasknud end heidutada, vaid sellepärast, et see oli Jumala projekt.
Minu palve
Me mõistame, taevane Isa, et võime kohata jäika vastuseisu, kui töötame selles maailmas Sinu projektide kallal. Anna meile usku ja visadust tulla toime kõigi solvangute ja vastuseisuga, mis võivad mu teel ette tulla!
In English