Kuulsin üht liigutavat lugu, kuid ma ei tea selle allikat. Väike poiss tuli lastearsti vastuvõttu. Kui arst kasutas lapse rinnal stetoskoopi, pani ta kuuldeotsad poisi kõrvadesse, et ta saaks oma südant kuulda. Laps, kes polnud varem südametukseid kuulnud, oli jahmunud. Siis küsis ta: „Kas nii koputab Jeesus mu südame uksele?“
Pean kalliks seda armast pilti Jeesusest Ilmutuse 3:20. Ta seisab ukse juures ja koputab, soovides sisse saada. Ta teeb ettepaneku, et see, kes ukse avab, saab Temaga intiimse vaimuliku õhtusöögi. Tema pakkumine liigutab mind eriliselt, sest see asub täpselt pärast Laodikeia koguduse kujutamist – see kogudus on leige ja enesega rahulolev (vt salmid 15−19). Laodikeia oli tuntud kui maailma üks jõukamaid ärikeskusi ning kuulus oma pangasüsteemi, musta villa tööstuse ja meditsiinikooli poolest. Seega kasutatakse neid Laodikeiale antud nõuande taustana: tulla Kristuse juurde, et saada tules puhastatud kulda, valged riided alastuse katmiseks ja silmasalvi, et näha (salm 18). Laodikeia kogudus ei taju oma vaimulikke vajadusi; ta usub, et kõik on korras. Ta ei ole külm ega kuum, vaid leige ega mõista, et on vaimulikult armetu, vilets, vaene, pime ja alasti. Pärast kutset meeleparandusele pakub Jeesus iseennast. Seni oli sõnum adresseeritud Laodikeia kogudusele tervikuna. Kuid selles salmis muutub see individuaalseks ettepanekuks ja üleskutseks: „Kui keegi kuuleb mu häält.“ Isegi kui grupp ei võta Jeesuse pakkumist vastu, võivad üksikisikud seda teha. Jeesus seisab juba ukse taga. Enne kui me Tema vastu võtame, on Tema algatus, kuid Ta ei tungi jõuga sisse. See on isikustatud armastuse koputus ja palve (vt Ülemlaul 5:2). Ta tõotab tulla sisse ja õhtustada koos igaühega, kes Tema häält kuuleb ja Talle ukse avab. Pakutav õhtusöök ei ole rutakas eine. Ta igatseb sisse saada! See on innukas palve Temalt, kes andis oma elu sinu ja minu eest!
Minu vastus:
In English