Alates umbes kaheksa aasta vanusest ei mäleta ma, et oleksin maganud ühtki ööd katkestamatult. Mul on alati läinud magamajäämisega kaks-kolm tundi ja väga harva magan ma äratuskella helisemiseni. Võib-olla said mu kehvad magamisharjumused alguse lapseeas – ma elasin põhjamaises linnas, kus suvel oli peaaegu kogu öö valge, ning ma sain lugeda tundide kaupa sel ajal, kui oleksin pidanud magama.
Reisimine on samuti võtnud lõivu mu võimelt piisavalt magada. Lennuplaanid ei võimalda just sageli mõõdukat eluviisi ning ajavööndite vahel reisimine mõjub magamisharjumustele hävitavalt. Kuid ma ei saa kõiges süüdistada rasket tööd ja reisimist. Pean tunnistama, et olen krooniline muretseja ning mu mõistus ei lülitu välja enne, kui olen kõik päeva probleemid lahendanud.
Piibel kinnitab, et see käitumisviis on „ilmaaegne“. Hilja ülal istumine ja „raske vaevaga“ leiva söömine ei ole see, kuidas Jumal meid elama kavandas. Inimkeha vajab palju rohkem und, kui enamik meist saavad. Ühe uuringu kohaselt ei veeda lausa kolmandik meist piisavalt kaua voodis.14 Kui meid ei hoia ärkvel muretsemine, siis ütleb arvututest elektroonikaseadmest kiirguv sinine valgus meie ajule, et on veel päev, kuigi peaksime juba ammu magama.
Harvardi ülikoolist teatatakse, et une vähesus põhjustab haigusi ning rikub meie tervet otsustusvõimet.15 Võib-olla ei peaks me pidama und millekski, mis röövib meie produktiivset aega, vaid ajaks, mis võtta vastu annina, milleks Jumal on selle kavandanud. Üks päev seitsmest on ju pühendatud puhkusele, nii et me teame, et see on Jumala kavandatud hädavajalik õnnistus.
Võib-olla kui lõpetaksime päeva varem, läheksime kindlalt regulaarsel ajal magama, peaksime und millekski soovitavaks ja tänaksime Jumalat puhkuse anni eest, hakkaksime pidama und selleks, mida Jumal oma armsatele annab.
Lase käia, lülita täna õhtul kõik varakult välja ja heida magama. Sul on Jumala õnnistus.
In English