Jeesus, meie Issand

Avaldatud 22.9.2022, rubriik Päeva sõna

Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat. Luuka 4:18, 19

Kristus ei öelnud ühtki sõna, mis oleks ilmutanud Tema tähtsust või näidanud Tema üleolekut. Ta ei eiranud oma kaasinimesi. Ta ei nõuelnud võimu oma suhte pärast Jumalaga, vaid Tema sõnad ja teod näitasid, et ta tundis oma missiooni ja iseloomu. Ta kõneles taevastest asjadest nii, nagu see, kellele kõik taevane on tuttav. Ta kõneles lähedusest Isaga ja Temaga üksolemisest nagu laps oma suhtest vanematega. Ta kõneles nagu see, kes on tulnud maailma oma auhiilgusega valgustama. Ta ei toetanud kunagi rabide koole, sest Ta oli õpetaja, kelle Jumal oli saatnud inimkonda õpetama. Nagu see, kelles on kogu ennistav vägi, kõneles Kristus kõigi inimeste enda juurde tõmbamisest ja igavese elu andmisest. Temas on vägi ravida kõiki füüsilisi haigusi ja vaimulikke puudujääke.

Kristus tuli meie maailma teadlikuna rohkem kui inimlikust suurusest, et teostada töö, mille tulemused pidid ulatuma igavikku. Kust võis Teda leida, kui Ta seda tööd tegi? Kalur Peetruse kodust. Jaakobi kaevu äärest, rääkimas Samaaria naisele elavast veest. Üldiselt õpetas Ta vabas õhus, aga mõnikord ka templis, sest Ta käis juutide kogunemistel. Kuid kõige sagedamini õpetas Ta mäeveerul või kaluripaadis istudes. Ta tuli nende tagasihoidlike kalurite ellu. Tema kaastunne oli abivajajate, kannatajate ja põlatute poolt ning Ta kütkestas paljusid.

Kui lunastusplaan koostati, siis otsustati, et Kristus ei ilmu oma jumalikus olemuses, sest siis ei saaks Ta õnnetute ja kannatajatega suhelda. Ta pidi tulema vaese inimesena. Ta oleks võinud ilmuda vastavalt oma kõrgele seisusele taevastes õuedes, aga ei, Ta pidi jõudma inimeste kannatuste ja vaesuse kõige suurematesse sügavustesse, et koormatud ja pettunud võiksid Tema häält kuulda. − The Signs of the Times, 24. juuni 1897.

Jaga Facebookis