Inimkonna esimene haigus oli usalduse purunemine suhtes Jumalaga. Kuigi kogu patu algpõhjuseks on uhkus, tulenes Eedeni intsident Jumala sõna usaldamise puudumisest. Madu innustas Eevat kavalalt kahtlema selles, mida Jumal oli öelnud, esitades üheainsa lihtsa küsimuse: kas Jumal tõesti ütles seda? Sellest hetkest peale oleme kuulanud kuradi valesid ja näinud vaeva, et taastada Jumala usaldamine.
Usupuudus tõi kaasa Eedenist väljaheitmise ja sügava eralduse Jumala ja meie vahel. Me eelistasime langenud inglite sõna Jumalale ning valisime oma tee väljaspool Jumala tahet. Peale selle on Saatanal õnnestunud enamikku meist veenda, et Jumal on meie ebaõnne algataja ja kannatuste allikas. Me projitseerime teiste vead Jumalale ning Jumala usaldama õppimine on enamiku jaoks raske.
Mäletan külaskäiku Ray juurde, kel oli olnud kohutav lapsepõlv: pereliikmed valetasid talle kogu aeg, halvustasid teda ega pidanud sõna, tema kokkupuude maailmaga oli usaldamatuse keskkond ning tal oli äärmiselt raske uskuda, et kedagi − kaasa arvatud Jumalat − võiks usaldada. Tema täiskasvanuelu oli täis pidevat ärevust, kahtlustamist ja hirmu ning tema stress võttis lõivu ka füüsiliselt.
Kui ta lõpuks otsustas Jumalat usaldada ja valis pidevalt uskuda Jumala tõotusi, vaatamata olukordadele, toimus tähelepanuväärne muutus. Stress vähenes ja nagu Paulus lubas, leidis ta usus rõõmu ja rahu. Tema välimus paranes ja lõpuks ka tervis.
Kristliku elu oluline osa on õppida taas usaldama, isegi neil päevil, kui su meelte tõendid viitavad, nagu oleks Jumal oma tõotused unustanud. Me võime tahtlikult otsustada uskuda, samamoodi nagu võime otsustada mitte uskuda. Ja kui kord hakkame mõistma, et su elu on tõesti Kellegi kätes, võid võtta rahulikumalt ning hakata muretsemise asemel elama. Kristuses on sinu tulevik nii kindel, et võid enamiku probleemide üle naerda, sest sa tead, et miljonite aastate pärast ei tähenda need midagi.
In English