Sina silmakirjalik. Võta kõigepealt pruss oma silmast välja, siis näed piisavalt selgelt, et eemaldada oma venna [silmast] tolmukübe. Mt 7:5, Phillips
Lõppude lõpuks on seoses purude ja palkidega oluline märkida, et meil on tõesti kohustus aidata oma ligimest tema tõelise puru korral (mitte mingi sellise puhul, mis põhineb meie vildakal mõtlemisel).
Kuid ära kunagi unusta, et meil ei ole kästud olla puru eemaldajad enne, kui oleme saanud edukaks palkide eemaldajaks. Teisisõnu: „Sa pead olema hea, enne kui saad teha head. Sa ei saa avaldada mõju, mis muudab teisi, enne kui Kristuse arm on su enda südame puhastanud, alandlikuks muutnud ning tundlikuks teinud. Kui see muutus on sinusse sepistatud, on sul sama loomulik elada selleks, et õnnistada teisi, nagu on roosipõõsal kasvatada lõhnav õis või viinapuul purpurne kobar“ (Mõtteid õndsakskiitmise mäelt, 128).
On kahetsusväärne, et paljud on oma halvimas olukorras, kui nad püüavad (sageli siiralt) teisi aidata. Nende hinnanguid andvast, „vagast“ ja hukkamõistvast käitumisviisist saab kõige tähtsam palk, mis blokeerib nende nägemise ja vaimuliku vahetegemisvõime. Nende töö teistega kipub olema rohkem puru silma ajamine kui silmast eemaldamine.
Kui tahame tõepoolest olla puru silmast eemaldajad, mitte puru silma ajajad, siis peame olema teiste suhtes Jeesuse meelsusega.
Loeme raamatust „Haridus“, et kuigi „Kristus oli ustav noomija“, nägi ta siiski lootust igas inimeses, ükskõik kui langenud ta ka polnud. Ta nägi lootust, kuid lisaks sellele võttis abi vajavaid inimesi vastu kindlas, elavas vaimsuses, mis „sisendas lootust“. Vastupidiselt sellele sisendavad puru silma ajajad lootusetust.
„Jälgides inimeste kannatusi ja allakäiku, nägi Kristus alust lootuseks ka seal, kus paistis ainult meeleheide ja häving. Kus iial tunnetati oma vajadust, seal nägi ta võimalust parandada. Kiusatud, lüüasaanud hingi, kes tundsid, et nad on kadunud, hukkumise äärel, võttis Ta vastu mitte süüdistades, vaid õnnistades. .... Igas inimolevuses nägi Ta piiramatuid võimalusi. Ta nägi inimesi sellistena, nagu nad võiksid olla Tema armu läbi ümber kujundatuna“ (lk 79, 80).
Mine ja tee sina nõndasamuti.