Mäletan selgesti oma palvete progresseerumist. Mu isal oli väga tõsine vähk, arstid olid teinud kõik, mida suutsid, kuid nüüd saatsid ta koju paratamatut ootama. Tema usk Jeesusesse oli kõigutamatu ja ta oli valmis. Saatsin välja Facebooki sõnumeid ja palusin palvetada, et Jumal annaks rahu ja tervendamise, vastavalt Tema tahtele. Päevade möödudes nägin, et Jumal andis üleloomuliku rahu, ning ma saatsin välja palvesoovid, et Jumal tervendaks või laseks oma halastuses mu isal lõplikult puhkama minna. Surm tuli kergendusena kahel põhjusel: vanakuri ei saanud teda enam valuga vaevata ja mu isa surm on ajutine, kuni ülestõusmispäevani.
Pärast näilist viivitamist, siis kui Jeesus oli saanud sõnumi Laatsaruse haigusest, ütles Jeesus viimaks jüngritele: „Läki jälle Juudamaale!“ (Johannese 11:7) Jüngrid meenutasid talle, et juudid olid üritanud Teda kividega surnuks visata, Jeesus vastas neile, rääkides päevast ja ööst, valgusest ja pimedusest (salmid 8−10). Öö sümboliseerib Jeesuse puudumist; Tema on maailma Valgus. Oli veel päev, kuigi mitte kauaks. Seejärel teeb Jeesus jahmatava avalduse: „Meie sõber Laatsarus magab, kuid ma lähen teda unest äratama.“ (salm 11) Nagu tavaliselt selles evangeeliumis, saavad nad Tema sõnadest valesti aru ja vastavad Tema sõnadele: „Hästi, kui ta magab, siis saab ta terveks.“ Mõistagi oli Jeesus kõnelenud Laatsaruse surmast. Kristliku ajastuni oli hirm surma ees halvav ja laialt levinud. Inimesed kartsid mõtet surmast ja seda ümbritsevat teadmatust. Kui Jeesus suri ja võitis surma, muutis Ta radikaalselt seda, kuidas Tema järelkäijad surmast rääkisid. See ei ole enam kohutav sündmus, vaid magus uni. Lahkunud, kaasa arvatud minu ema ja isa, puhkavad magusas unes, oodates ülestõusmishommikut, mil nad kuulevad valju Häält neid hauast välja kutsumas, nagu kuulis Laatsarus (salm 43). Kui palju muudab Jeesuse perspektiiv seda, kui meie lähedane sureb! Meil on kindlustunne, sest Ta on võitnud surma!
Minu vastus:
In English