Kui räägime juhtimisest eriti keerulises protsessis, siis otsime kõige teadlikumaid ja informeeritumaid teejuhte. Näiteks kui mu vanemad tegid läbi vähiravi, otsisime oma ala eksperte − arste, kes suudaks anda täpse diagnoosi ja prognoosi. Kuigi ükski inimene ei ole kõigeteadja, oli ülitähtis võimaliku tulemuse ja haiguse kulu teadlik prognoos.
Jumalal on tuleviku kohta täielik etteteadmine. Veelgi enam, Ta on meile teada andnud lunastuse ajaloo tähtsad sündmused enne nende toimumist. Nii ilmutas Jumal oma sõltumatust ja etteteadmist läbi ajastute. Seda põhimõtet selgitatakse Jesaja 48:3−6. Need salmid selgitavad Jumala mudelit peamiste lunastussündmuste avaldamisel enne nende toimumist, nii et kui Ta tegutses, tundis Tema rahvas ära, et see oli Tema, kes tegutses. Jeesus kõneles sarnaste sõnadega ja Tema etteteadmine oli järjekordne tõend Tema jumalikust identiteedist ja eelnevale plaanile alistumisest. Enne nende sündmuste toimumist kõneles Ta oma ohvrist ja sellest, kes Ta reedab (vt Johannese 13:18, 19). Selle ennustava ilmutuse eesmärk oli aidata jüngritel sündmustele tagasi vaadates uskuda Teda kui suurt Jumalat MINA OLEN (kreeka keeles egō eimi; salm 19). Barclay selgitab: „Jeesus teadis, mis toimub. Ta teadis hinda ja oli nõus seda tasuma. Ta ei tahtnud, et jüngrid arvaksid, nagu oleks Ta püütud pimedalt asjaolude võrku, kust Ta ei suutnud pääseda. Teda ei pidanud surmatama, Ta valis surma. Sel hetkel nad ei mõistnud ega suutnudki seda mõista, kuid Ta soovis olla kindel, et tuleb päev, mil nad vaatavad tagasi, meenutavad ja saavad aru.“* Me võime kindlasti usaldada oma olukorrad ja oma tuleviku Tema hoolde, kes täieliku etteteadmisega otsustas meie eest surra. Ta teab meie minevikku, olevikku ja tulevikku. Ta teab, mis on tulemas, ning Ta on juba ilmutanud, et Ta tuleb tagasi meile järele! Halleluuja!
Minu vastus:
* William Barclay, „The Gospel of John“, 2. kd, (Philadelphia: Westminster Press, 1975), 143.
In English