Peamine idee, mis on Piiblis aluseks mõistele „püha“, on eraldatus Jumala teenimiseks. Ja seda, mis on eraldatud, tuleb kasutada ainult pühal otstarbel. Kuna koeri peeti roojaseks, on loogiline, et nad ei peaks olema pühade asjade saajad. Samamoodi ei hinda sead ilu. Sead ei ole tuntud oma esteetilise tundlikkuse poolest.
Sa võid ikka veel mõelda, mida Jeesus mõtles Matteuse 7:6 selle kohta, et ära anna koertele seda, mis on püha, ega viska pärleid sigade ette.
Vastuseks peame meelde tuletama, et miski pole püham kui evangeeliumi sõnum. Seda sõnumit tuleb kuulutada igale rahvale. Seda kuulutatakse prostituutidele, mafioosodele, lihtrahvale ja isegi karastunud usklikele.
Seda väärtuslikku sõnumit tuleb ilma hinnata pakkuda kõigile, kuid kui need, kellel pole soovi patuorjusest pääseda, seda korduvalt ignoreerivad või pilkavad, peame liikuma Päästja sõnumiga edasi viljakamale pinnale. See on see, mida Jeesus mõtles, kui Ta andis jüngritele korralduse – kui nende sõnumit vastu ei võetud – raputada selle paiga tolm jalgadelt ja liikuda edasi (vt Mt 10:14).
Paulus kasutas samasuguseid meetmeid Antiookias (vt tänast kirjakohta) ja Korintose juutide suhtes. Seoses tema kogemusega Korintoses loeme: „Aga kui need talle vastu panid ja pilkasid, raputas ta tolmu oma rõivastelt ja ütles neile: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas! Nüüdsest peale lähen ma paganate juurde“ (Ap ١٨:٦).
Evangeeliumi kuulutamise ülesanne on suur ja töötegijaid on vähe. Jumal ei oota, et me jätkaksime igavesti hea sõnumi pealesurumist selle põlastajatele, kuid Ta käsib meil siiralt tunnistada üha laienevas piirkonnas. Pea meeles, et me oleme sool ja valgus.
In English